Eestis tavatsetakse märkida, et esimesel lumel on kombeks tulla igal aastal üllatusena. Tundub, et ka suve algusel. Kes ei teaks neid lugusid, kuidas kalender näitab juba talveaega ja ilmateade hoiatab lumest nädalaid ette, aga kui maa valgeks läheb, siis uisutavad kõik suverehvidega ja teehooldusmasinad ei jõua lund ära lükata.
Samasugune üllatus tundus vähemalt praamiliiklust korraldavale ettevõttele olevat ka Hiiumaa üritustehooaja algus. Seda tunnistavad nad ka ise. Seitse üritust samal nädalavahetusel, neist kaks sellised, kus osalejate sõidukite taga pikad paadikärud. Päike lõõskab ja ilm on ilus. Ei oleks tohtinud üllatus olla.
Võib mõista, et kuskil on üle Väinamere sõita soovijate piir, mille ületamisel polegi enam mõistlikul kombel võimalik kõik üle vedada ja oodata paraku tuleb. Kuid kindlasti tasuks teha kõikvõimalik, et see piir nii lihtsalt vastu ei tuleks.
Tänapäeva maailmas piisab vaid paarist sotsiaalmeediasse tehtud postitusest, kui info praamijärjekordadest hakkab elama oma elu. Keegi kuskil loeb, et suve alguses oli järjekord ning hiljem sihtkoha otsust tehes tuleb meelde, kuidas Hiiumaale või Hiiumaalt ära oli jube raske saada, seega ei hakka üldse proovima. Sellised otsused on väga lihtsad tulema.
Järjekorrad ei ole vaid see, et inimesed peavad ootama. Enamus neist on kindlasti leplikud ja mõistavad olukorda, tähtis on järjekordade mõju sihtkoha maine kujunemisele, mis väga oluline.
