Euroopa Parlament mängib Euroopa asjade kujundamisel järjest suuremat sisulist rolli ja see on ka põhjus, miks on arukas Euroopa Parlamendi valimistel osaleda ja oma seisukohta väljendada.
Et nii Eesti kui Euroopa jaoks on praegu ja lähiaastatel kõige olulisem julgeoleku ja kaitsevõime kiire tugevdamine, siis tuleb Eestist valitud saadikule Euroopa Parlamendis kasuks tõsine kogemus välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Olen sel alal tegutsenud ligi kümme aastat Eesti välisministrina ning sama kaua ka Euroopa Parlamendi väliskomisjonis, kus olen selle aseesimees.
Esimene näide hübriidsõjast, mis ka meie piirkonda otseselt puudutab, on immigrantide kasutamine poliitilise relvana.
Ka edaspidi pean kõige olulisemaks tegutseda Euroopa Parlamendis Euroopa kaitsevõime kiire ja igakülgse tugevdamise nimel. See on praegust rahvusvahelist olukorda arvestades kõige olulisem.
Toon siinkohal välja ka ühe aspekti, mida on seni liiga vähe teadvustatud.
Nimelt on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ajal saanud liiga vähe tähelepanu Venemaa alustatud hübriidsõda demokraatlike Euroopa riikide vastu. Paraku on sel ka juba konkreetseid tagajärgi. Esimene näide hübriidsõjast, mis ka meie piirkonda otseselt puudutab, on immigrantide kasutamine poliitilise relvana. Esimest korda ajaloos on näiteks Venemaa ja Soome vaheline piir täielikult suletud ja selle põhjus on Venemaa hübriidsõda Soome vastu. Venemaa suunas suurel hulgal immigrante Soome piirile, et neid siis sealt omakorda üle suruda. Selle tulemusel oli Soome sunnitud piiri täies ulatuses sulgema. Sama on toimunud juba mitu aastat Venemaa ja Valgevene koostöös Leedu, Läti ja Poola piiridel. Näiteks ainuüksi viimasel nädalavahetusel üritas Valgevene-Läti piiri illegaalselt ületada peaaegu 1000 inimest. See surve Euroopa riikide piiridele poliitiliselt organiseerituna Venemaa ja Valgevene poolt jätkub. Seda kõike tuleb arvesse võtta ka siis, kui EL arutab ja otsustab uusi samme immigratsioonipoliitikas. Immigratsioonivaldkonda ongi Vene-Ukraina sõja taustal lisandunud Venemaa poliitiline manipulatsioon immigrantidega. Nende õnnetute inimeste kasutamine lääneriikidele surve osutamiseks.
Teine, ka juba paraku tulemusi andnud hübriidsõja element on valede ja pooltõdede levitamine lääne inforuumis. Kui see tegevus on edukas, siis mõjutab see nii avalikku arvamust kui selle kaudu ka poliitikat ja poliitilisi protsesse. Kahjuks saab viimasest ajast tuua näiteid, kuidas ka Venemaa poolt spinnitud vigased väited, et paljudes Euroopa põllumeeste hädades on süüdi Euroopa turule jõudnud Ukrainast pärit põllumajandustooted ja muud toidukaubad, on oma mõju juba avaldanud. Nimelt osade Euroopa poliitiliste jõudude tegutsemise tulemusel on ELi-Ukraina põllumajandustoodete kaubandust puudutavad kokkulepped alates juunist lahjemad, kui nad seni olid. Ehk Ukraina põllumajandustooted jõuavad ELi turule senisest karmimatel tingimustel.
See on ELi poolt väga lühinägelik käik, kui ühelt poolt antakse suurt rahalist abi Ukraina majandusele, viimati otsustati 50 miljardi euro eraldamine, kuid teisest küljest tehakse takistusi ukrainlastel endil oma majandusele raha teenimisel. See on paraku ehe näide, kuidas ka Venemaa kaasabil ja Euroopas tegutsevate venesõbralike organisatsioonide kaasabil on järjest enam levinud valel põhinev veendumus, et Euroopa põllumeeste hädades on süüdi Ukraina, on järjest rohkem levinud. Samas, kui näiteks Venemaa põllumajandustoodete, sealhulgas teravilja eksport, millest olulise osa moodustab Ukrainast varastatud teravili, on hoopis olulisemal määral mõjutamas Euroopa põllumajandusturgu.
Õnneks on nüüdseks küll tervikuna Euroopa energiasõltuvus Venemaast olulisel määral vähenenud.
Võib eeldada, et lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel sagenevad Venemaa ja tema sõprade katsed mõjutada Euroopa riikide avalikku arvamust, et selle abil saada soodsamaid tulemusi ka Euroopa Parlamendi valimistel. Venemaa otsestes huvides on see, et järgmises Euroopa Parlamendis oleks nende poliitiliste jõudude ja saadikute hulk suurem, kes ei toeta Ukraina abistamist ega Venemaa survestamist. Enne juuni alguses toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi üritab Venemaa ELi liikmesriikides valimiskampaaniaid ja poliitilisi arenguid mõjutada. Paraku on see olnud kohati juba ka edukas. Näiteks, kui vaadata hiljutisi Slovakkia presidendivalimisi ja selle kampaanias kasutuses olnud retoorikat.
Veel üks hübriidsõja element, mida oleme näinud Venemaad Euroopas kasutamas, on energia. Õnneks on nüüdseks küll tervikuna Euroopa energiasõltuvus Venemaast olulisel määral vähenenud. Ometi on siiski veel mõned riigid, nagu näiteks Austria, Ungari, mis ostavad jätkuvalt suurel määral Venemaalt energiat. Kuid nagu elu on näidanud, siis on ka energiaga manipuleerimine olnud osa Venemaa hübriidsõja arsenalist.
Paraku on eksinud need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune, Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu. Euroopa peab seetõttu olema jätkuvalt löögivalmis ja valvas kõigi nende sammude suhtes, millega võib Venemaa meie Euroopa elukeskkonda mõjutada. Eriti tähelepanelik tuleb olla praegusel Euroopa Parlamendi valimiste eelsel ajal, sest senisest venesõbralikum valimistulemus hakkab reaalselt mõjutama ka Euroopa julgeolekupilti. Ukraina vajab jätkuvalt väga suurt abi, sealhulgas sõjalist abi, et agressorriigil Venemaal ei läheks korda Ukrainas ja mujalgi Euroopas oma eesmärke saavutada. Selleks on aga vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide selgeid ja põhimõttekindlaid otsuseid.
