Transpordiameti arvud tuletornide külastamise kohta räägivad karmi keelt. Hiiumaa kõige suurimate turismimagnetite külastatavuse kukkumine näitab, kui suured võnked turismimajanduses toimuvad.
Eelmisel aastal käis aasta varasemaga võrreldes Kõpus 7000 inimest vähem, kuid minnes aastasse 2020, on kukkumine pea pool ehk 17 000 külastust. Muidugi numbrid ilma kontekstita ei oma mingit väärtust ning tuleb märkida, et kolm aastat tagasi oli koroona-aeg, mil mujale ei saanudki ning siseturism sai hoo sisse. Kuid koroona võis olla 2020 ja 2021, aga mitte enam 2022 ja 2023. Langustrend on jätkuv.
Statistika on vigureid täis. Uudise kõrval, et üleveonumbrid ületavad pidevalt rekordeid, tundub Kõpu külastatavuse nii suur kukkumine suisa müstiline ning eeldab kindlasti suuremat uuringut, miks nii juhtunud on. Kas on põhjus selles, et inimesed ei kuluta enam nii palju ning tuletorni piletite pealt hoitakse lihtsalt kokku või näiteks ei soovita suurtest teedest eemale või veidi kaugemasse kohta, nagu Kõpu, enam minna.
Hiiumaa turismiarenduses lõppes hiljuti periood, kus raha, mida kulutada, oli palju ning sai teha suuri asju. Tõsi, paljud on Anu Saagimi abil Hiiumaa tutvustamise või Saksamaale suunatud kampaania suhtes olnud skeptilised ning küsinud, miks ei kõnetata hoopis siseturisti. Kuid eks nagu alati, on arvamusi täpselt samapalju kui arvajaid.
Selge on aga see, et aina kiirenevas hinnatõusus ja tihenevas konkurentsis püsimine nõuabki suisa täpismõõtmist, miks keegi mingit toodet tahab tarbida ja mida külalisele pakkuda või kuidas teda püüda.
ja