Ühendustest rääkides ei mõelda tänapäeva ühiskonnas ammugi mitte ainult võimalust liikuda punktist A punkti B. Endisaegses maailmas oli see mõiste tõesti kontekstis, kus pea ainuvõimalik ühendus laia maailmaga oligi transport või kohale sõitmine. Tänapäeval tähendab ühendus suuresti juba seda, et maailmaga on kiire interneti abil võimalik ühenduda ükskõik millisest maailma punktist. Sellisel kujul ühendus on juba vaat, et tähtsam kui see, kas buss igasse viimasesse saare nurka sõidab või ei.
Tänases lehes räägivad Kaigutsi küla inimesed, kuidas nad sõna otseses mõttes said kaablist kinni, kui seda mööda saart veeti ja nüüd on neil kiire internet. Usutavasti palju kiirem kui enamustes Hiiumaa paikades. Kaigutsi loost tuleb ka välja, et just see ühendus hoiab nii mõndagi elanikku paigal, sest nad saavad teha kaugtööd. Aga kui on inimesed, siis küla ka elab.
Tasapisi veetakse kaableid igal pool. Kärdlagi on neil päevil üles kaevatud. Siiski kostab siit-sealt üle Eesti nurinat, et kogu projekt venib ja kaableid veetakse ka sinna, kuhu neid tegelikult vaja pole. Alles hiljuti kirjutas Postimees, kuidas ühes maakohas määrati talu internetiühenduse liitumispunkt inimese majast enam kui 300 meetri kaugusele naaberkinnistule lambalauda juurde. Räägi palju tahad, paberi peal on asjad paigas ja nii jääb.
Selliseid jutte kuuldes tuleb erm peale ja jääb üle vaid loota, et Hiiumaal on kiirteede ehitus läbi mõeldud ja need viivad tõesti sinna, kuhu vaja.
