Möödunud nädalavahetusel avati avati Sõru muuseumis Hiiumaa Muinsuskaitseseltsi näitus saare ajaloo kuulsaimast rahvapillimehest Torupilli Jussist.
Juba 2016. aastal valminud näitus on varem olnud üleval lisaks Kärdla kultuurikeskusele ka Viljandi Pärimusmuusika Aidas ja Eesti Rahva Muuseumis. Osa näitusest on nüüd üleval ka Käina Konsumi Jorjeni lillepoes.
Sõru muuseumi juhataja asendaja Eve Ellermäe ütles, et nii soovitakse tähistada Hiiumaa muusika aastat. “Muuhulgas võiks selle raames esile tõsta ja meelde tuletada ka meie kroonimata torupillikuningat, kes lisaks loendamatutele külapidudele ja pulmadele kostitas oma kaasahaarava pillimängu, elurõõmu ja huumoriga ülevabariigiliselt ringreisidel rohkem kui 50 000 kuulajat,” ütles Ellermäe.
Juss sai üleriigiliselt tuntuks tänu sellele, kui oma halulaevaga Tallinna küttepuid müügiks viies ostjatele torupillilugusid mängis. Nii said tema küttepuud alati varem müüdud kui teistel. Mängustiil oli Jussil artistlik ja virtuooslik. Eesti praeguseid parimaid torupillimängijaid Cätlin Mägi on tunnistanud, et Eesti Torupillikuninga ehk Torupilli Jussi ehk Juhan Maakeri lugusid järele mängida on suur julgustükk. “Vanameister ei ole koonerdanud variatsioonide, kaunistuste ega virtuoossete mänguvõtetega. Arhiivilindistuste põhjal Jussi muusika „jälitamine” on tähendanud meile harjumatuid kõrgusi ja sügavusi, peadpööritavaid kurve, kannapöördeid ning üliväledaid näpuharjutusi, kuid eelkõige on see pakkunud meeliülendavat pidu ja pillerkaari ning äratundmist, kuhu ulatub ühe ebatavaliselt andeka ja karismaatilise külapillimehe tähelend.”
Kuuldus mehest, kes torupillimängu saatel küttepuid müüb, jõudis ka helilooja Cyrillus Kreegi kõrvu, kes tuli Hiiumaale ja lindistas Jussi (tolle aja tehnikana kasutati vaharulle) pillilugusid. Jussi lugusid on lindistanud ka Armas Otto Väisanen.
Cyrillius Kreek omakorda soovitas 1922. aasta Torupilli Jussi August Pulstile esinejaks Eesti Rahva Muuseumi peoõhtule 8. aprillil Estonia kontserdisaalis, mille üheks osaks olid plaanitud rahvuslikud rahvapillilood. Sealt sai alguse 77-aastase Jussi tähelend koos teiste rahvamuusikutega üle Eesti tuuritamas.
Vahepeal arvati, et Torupilli-Jussi lugude vaharullisalvestised on kaduma läinud, aga kui Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv alustas digiteerimisalast koostööd Rootsi Viisiarhiivi ja Rootsi Raadio Arhiiviga, leiti need muu materjali hulgast ning said 2003. aasta novembris taaskuuldavaks.
Pika artikli Torupilli Jussi kohta, mille autor on Aivar Viidik, leiab Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi Toimetistes nr. 1. (saadaval Hiiumaa raamatukogudes). Helen Kõmmus on teinud 2020. aastal koostöös Cätlin Mägiga saateteksti CD-plaadi kogumikule “Paras paar”, kus peal nii Jussi originaallood kui Cätlin Mägi poolt sisse mängitud Jussi lood.
9.juunil käisid Hiiumaal Saarte tuuril Leik ja Andre Maaker, kes esitasid ka mõnda Torupilli Jussi lugu.
“Tänud Torupilli Jussi nüüd, 21. sajandil niiöelda püünele tõstmise eest lähevad Aivar Viidikule, Dan Lukasele, Mart Mõnistele, Helen Kõmmusele, eriti aga Kätlin Mägile, kes Torupilli Jussi lood valgusvihku asetas, arhiivisalvestistega ajamahukat tööd tegi, noodistas ning plaadistas ning populariseeris,” ütles Eve Ellermäe, kes on veendunud, et seda, mis on meile väärtuslik, tuleb hoida.
