Kui sulle meeldib tööd tegevat inimest jälgida, on palkmajaehitate kutsevõistlus tõeline maiuspala.
Korraldajate sõnul on tegu üsna ainulaadse üritusega mitte ainult Eestis vaid maailmas. Ka mina pean nõustuma. Sellise vaatemänguna pole ühtegi kutse saamist veel näinud.
Jõudsin Suuremõisa lossi tagahoovi veidi enne kella kahte. Kõrvu hakkas meeldival toonil ürituse kommentaatori kiire jutukõmin. Varem saabunud pealtvaatajad olid koondunud ühe boksi lähistele, mis asus pargipuude vilus iluaia poolel. Otsustasin kõigepealt heita pilgu lossi trepil asuvate võistlejate tegemistele. Tuli välja, et valisin valesti. Seal, kuhu oli koondunud rahvas, jälgiti parajasti võidutöö vormistamise viimaseid sekundeid.
“Ja võidutöö on valmis! Võitjaks on taaskord Madis Jaaska!” hüüdis korraga kommentaator, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Lauri Kivil ja kutsus fotograafi pingutusest pikali viskunud võistleja võidujoovastust jäädvustama. Võitja, Madis Jaaska, põlvitas maas, käed taeva poole tõstetud, lihased lõpuspurdist värisemas, ning iga keharakk võidujoovastusest õhkamas.
Võistlejad, kellel sooritus veel käsil, jätkasid tööd keskendunud nägudel, mis ütlesid, et siia on tuldud endast parimat andma, mitte nalja tegema.
Kuidas võistlus käis?
Rekordilised 32 võistlejat, Eestist, Soomest ja Kanadast, saabusid esialgu registreerimise telgi juurde ning valisid võistluskategooria: professionaalid, õpilased või traditsiooniliste käsitööriistadega võistlejad ehk kirvemehed. Kui professionaalide ja õppijate kategoorias on lubatud kõik käsi- ja elektritööriistad ja muud töövahendid, siis kirvemeeste klassis tohib kasutada üksnes motoriseerimata käsitööriistu.
Samuti tuli registreerida võistlustööks valitud nurgatapi ja vara tüüp. Need on palkmaja kontsruktsiooni ühed olulisimad osad ning valida sai nelja nurgatüübi – Eesti tuulelukuga puhasnurga, Eesti tuulelukuga järsknurga, sadultapi või Norra nurga – vahel.
Igal võistlejal oli oma, lindiga eraldatud ala, kus võistluse avapauku oodata. Töö planeerimiseks ja teostamiseks oli antud maksimaalne aeg, mida ületades võistleja diskvalifitseeriti. Iga ebatäpsuse eest lisandus võistlusajale trahvisekundeid. Võit kuulus lühima aja ja korrektsemalt teostatud tööga võistlejale. Madis Jaaska sooritus oli puhas. Ilma ühegi veata, ning kiireim – 20 minutit ja 39 sekundit.
Käisin võistlustel ringi õhtuse kontserdi eel pabistades, aga palkmaja ehitajate pühendumus ei jäänud isegi esinemise pärast muretsedes märkamata. Need on tõesti inimesed, kes teevad oma tulevast tööd suure hoolega.
Karl-Markus Antson Esikolmik
Õpilaste kategoorias troonisid hiidlased
Õpilaste kategooria võitis Jürgo Jartsev-Moont (Hiiumaa Ametikool) ning kirvemeeste kategooria võidu saavutas samuti teist aastat järjest Alari Suun (Hobbiton OÜ).
Professionaalide kategooria II koha saavutas võistluse mitmekordne meister Veiko Palm (sadultapp, Palmaster OÜ) ajaga 21 min 53 sek ning kolmanda koha Ahto Naruski (järsknurk, Hobbiton OÜ) ajaga 32 minutit ja 11 sekundit.
Traditsiooniliste käsitööriistade ehk kirvemeeste kategoorias sai esikoha Alari Suun (Hobbiton OÜ). Kirvemeeste II koha pälvis Margus Palolill (MTÜ Vanaajamaja) ning kolmanda koha Mikk Mustmaa (Majakratt OÜ).
Õpilaste kategooria parima soorituse tegi Jürgo Jartsev-Moont Hiiumaa Ametikoolist ajaga 46 min 14 sek. II koha saavutas Mikko Kokkmaa ja III koha Mart Mölder (Hiiumaa Ametikool).
Annika Kadaja, Eesti Puitmajade Liidu tegevjuht ütles, et selle aasta võistluse tegid erakordseks ja põnevaks mitu asjaolu. Esiteks oli võistlustules rekordarv palkmajaehitajaid, mis näitab palkmajaehituse traditsioonide hoidmise tugevust ja jätkusuutlikkust. Teiseks pakkus Eesti võistlejatele närvipinget kolm välisvõistlejat – kaks Kanadast (ettevõttest Laverty Log Homes) ja üks põhjanaabrite juurest Soomest. Kolmandaks osales võistlusel esmakordselt ka naisvõistleja – Tiina Liiv (Hiiumaa Ametikool), mis näitab, et peamiselt meeste pärusmaaks kujunenud palkehitus ja ehitusvaldkond üldiselt kõnetab ka naisi.
ja