Arstide töö on kõikidest teistest ametitest kõige vastutusrikkam. Raske ja ainult andekatele sobiv.
Nagu Jumala, nii on ka tema kätes inimese elu. Poliitik võib valetada, vassida, elu läheb edasi.
Arsti vale samm – ja kaob inimene.
Kord oli laps krampides haige. Tundsin end ahastuses võimetuna. Tuli arst, rahustas. Ja kui ravim lapsele juba mõjus, kadus ka minu paanika. Teinekord tundsin ennast väga haigena. Palavik, pearinglus, iiveldus, oksendamine. Ja kui tuli perearst sooja südamlikkuse ja heasoovlikkusega, siis juba tema nägemisest enesetunne paranes. Sain ravikuuri ja tervis taastus peagi. Meie perearstil dr Lia Prigodal on imehea tervendav aura.
Sama on kogenud ka juba aastaid tagasi väikese Simmo vanaema Imbi Sedrik. Ta meenutab, et Simmole oli vaja öösel tugeva kõhuvalu pärast kiirabi kutsuda. Tuli dr Lia Prigoda, istus poisi juurde ja valu oli kadunud. Kas puudutusest, soojast sõbralikust pilgust…
Kui olin saanud pahaloomulise kasvaja diagnoosi ja teate vajadusest Tallinna uuringutele minna, võib arvata, milline oli mu enesetunne. Palusin, et Jumal aitaks mu südamel äkki seiskuda. Perearst käis mind haiglapalatis õhtul hilja ja varahommikul vaatamas. Sain temalt hea annuse südamlikkust ja osavõtlikkust tunda. Ta lausus sõnad, mis läksid mulle otse hinge: „Ära usu, ei ole sul mingit pahaloomulist kasvajat!“ need südamest tulnud ja lohutavad sõnad jäidki mind edaspidi saatma. Ma tõesti ei uskunud enam, et mul vähk on. Ka siis, kui kolonoskoobi all ekraanilt ise nägin, et midagi on, mis ravi vajab. Ja aeg näitas, et paranesin. Haigus kadus Jumala ja arstide abiga. Juba saab kuus aastat sellest. Arst oli võlur oma heatahtlikkuse ja oskusega minu abitus ära võtta.
Ka teised patsiendid kiidavad teda perearstina. Oleme ikka abi saanud, ükskõik, mis hädadega tema poole pöörduda. Tema meetodid on mitmekesised. Igale inimesele võib mõjuda ravi erinevalt, sellega arvestab ta alati. Mis sobib ühele, ei pruugi teisele sobida. Vererõhu ravimeid näiteks proovisime õige mitut, enne kui leidsime tõhusa just minu jaoks.
Vanainimesel polegi enam kohta, mis päris terve on. Ikka jälle jalad tursuvad, puusaliiges teeb valu, kõndimine on vaevaline, tasakaal kaob kepi abita hoopis. Tema leiab abi – rulaator toeks. Diabeet nõuab toidu õiget valikut. Arst aitab heatujuliselt ja kannatlikult. Nii meenutavad läinud aegu tema kauaaegsed patsiendid.
Haigena on inimesed palju tundlikumad, abitumad juba kasvõi enesehaletsuse tõttu. Arsti hea pilk, soe käepigistus ja suur tahe aidata tundub isegi rohkem tervisele mõjuvat kui ravimid. Ja dr Prigoda on just niisugune, nagu olema peab, nagu haige arstilt ootab. Oleme õnneseened, et just tema on olnud meie arst!
Alati tahaks ise ka talle midagi head teha. Õiglane oleks, kui talle määrataks 4-kordne pension, nagu poliitikutel palk riigikogus on. Meie arsti panus inimestele on ju tunduvalt suurem. Arst, kes öösiti haigetele appi tuleb, on rahvale palju vajalikum.
Ta on nii palju oma energiat teistele andnud. See on talle enesele väsitavalt mõjunud. Tahame soovida talle meeldivat pensionipõlve nautimist, tööstressist vabanemist! Tema on puhkuseaja auga ära teeninud!
EHA REMMELKOOR Kärdlast
