On Hiiumaa muusika aasta ja 29. mail saab 150 aastat sellest, kui Käina köstrimajas sündis Rudolf Tobias – esimene akadeemilise muusikaharidusega helilooja Eestis.
Meil on raske hoomata, mida see tähendas sada aastat tagasi – sündida Käinas ja jõuda oma heliloominguga Saksamaale, õpetada seal teisigi ning olla eeskujuks kogu Euroopale. Eesti Muusika Pidupäevad, mis sel puhul mai lõpust juuni keskpaigani toimuvad, püüavad seda ilmestada.
Neli nädalalõppu, mis lisaks Tobiase loomingule on täis nimekate heliloojate muusikat ning esitajaid nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Filharmooniline kammerkoor ja Riiklik Akadeemiline meeskoor, näitavad Tobiase tähtsust Eesti ja Euroopa muusikaajaloos.
Ajaloolane Helgi Põllo kirjeldab Tobiase erakordsust aga hoopis läbi selle madala laega maja kaudu, kus ta sündis. Ta räägib Tobiase emast pliidi ääres suurele perele süüa tegemas ning Tobiase kriitilisest ja nõudlikust isast, kes ilmselt ise polnud oma andeid realiseerida saanud. Sellest, kuidas raha perel ei olnud, aga toetuste ja stipendiumitega siiski suurde ilma minek võimalikuks sai.
Kui mõelda sinna juurde veel, et siis ei olnud nii, et vaatad telefonist: “Oo, Saksamaal on tore muusikakool, lähen sinna!” ja istud autosse ja sõidad praamiga mandrile ja hüppad lihtsalt lennujaamas lennukile ja oledki kohal. Või nagu Erkki-Sven Tüür ütles, et sel ajal polnud Eestis üldse sellist muusikalist kontekstigi, kus kuulad oma heliloojaid ja muusikalisi kollektiive…
Siis tundub ikka uhke küll!
Festivali teisel päeval, 29. mail on kõik oodatud mälestushetkele Tobiase sünnikoju. Vast see ongi see kõige õigem koht, kust seda hoomamist alustada. Ning seejärel terve festival läbi käia.
Piret Eesmaa
ja