Hiidlane Patrick Rang asus aastaid tagasi uljalt kõiki oma teadaolevaid esivanemaid kaardistama. Selle tulemusena on tal hetkel ligi 250 000 surnud ja elavat hiidlast „sugulastatud“. Allikate puudulikkuse tõttu tuli selleks kokku koguda kogu Hiiumaa kohta käiv andmemassiiv. „Teatavate mööndustega peaks mul nüüdseks enam-vähem kogu Hiiumaa vanem elanikkond Põhjasõjast kuni perenimede panekuni käpas olema.“
Kas hiidlased on omavahel veresugulased?
Ühes mõisapiirkonnas ajalooliselt elanud inimesed – jah. Ühes kihelkonnas ajalooliselt elanud inimesed – suure tõenäosusega. Liiguti küll kihelkonna sees, aga tõenäosus, et Sarve mees on Kõpu omaga vastastikku sugulane (see tähendab, et keegi ühest piirkonnast abiellus teise), oli enne kalevivabrikut nullilähedane ja hakkas siis liikuvuse kasvuga tasapisi suurenema. Inimesed olid enne paiksed, neil ei olnud vajadust traavida ühest kohast teise. Ümberpaigutamised mõisate sees tulenesid ennekõike sellest, et põhjusel või teisel ei saanud mingi talu oma majapidamise ja koormistega hakkama. Väljaränne Hiiumaalt on alati olnud kordades suurem kui sisseränne. Ma julgeksin isegi kahelda suures katkujärgses sisserändes 1700ndate alguses. Ehk nagu ma vahetevahel ka mandrimehi lohutan, Hiiumaa esivanema puudumine näitab lohakust suguvõsauurimisel või allikate puudulikkust. Ka mujale, isegi Tallinnasse minnes oli ikkagi teise hiidlasega abiellumine oluliselt „turvalisem“ kui mandri inimesega. 20. sajand on need tendentsid kõik muidugi segamini ajanud.
