Metsa on vaja majandada jätkusuutlikult, sest praeguse raietempo juures meil paarikümne aasta pärast lihtsalt ei ole enam, mida raiuda – võsast ju midagi peale küttepuu ei saa. Järsk tulude vähenemine ja tööpuudus metsas ähvardab paljusid.
Iseäranis trööstitu on talumetsa omanike olukord, kelle kaela valitsus oma tegematajätmised lajatas: Natura alad, mille raiumisele aastaid läbi sõrmede vaadati, on nüüd järsku Euroopa trahvide hirmus raiekeelu all, aga kaitstavate alade pealt omanikele makstav kompensatsioon, mida ei ole muudetud juba poolteist aastakümmet, on naeruväärselt väike ega korva puidu müügist saamata jäävat tulu. Isegi Eestist madalamal elujärjel Lätis ja Leedus kompenseeritakse looduskaitserežiim määraga umbes 200–300 eurot hektari kohta aastas, aga tänaste puiduhindade juures oleks vaja maksta meil kehtivast määrast 5 korda rohkem ehk 300–550 eurot aastas sõltuvalt kaitserežiimist. Ainult nii saab stimuleerida omanikku suhtuma oma maal elunevatesse liikidesse ja kooslustesse heaperemehelikult. Omaniku soovil peaks saama ka mõne aasta kompensatsiooni ette maksta, aga pettuste vältimiseks tuleb siis nõuda, et metsa müümise korral makstaks järelejäänud aastate eest väljavõetud kompensatsioon riigile tagasi. Kompensatsioonide maksmiseks saab mitme lähema aasta jooksul kasutada RMK kontole kogunenud tulusid, mida riik ei ole miskipärast siiani välja võtnud.
