Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat elu- ega töökohta neid siin ootamas ei olnud. Aga kõik tuli.
Hiiumaa polnud Simo jaoks võõras. Suuremõisas ja Heltermaal on ta veetnud kõik oma lapsepõlve suved. Paljud tema sugulased elavad endiselt siin. Ka Annamaria, Henri ja Arabella olid Hiiumaaga varem tuttavad ning koos Simoga palju siin käinuna hakanud tundma, kuidas ei tahakski enam ära minna.
Ühel hetkel hakkasid asjad juhtuma.
Hiiumaale jäämise mõtete keerutamisest sai kinnisvarakuulutuste sirvimine ning 2021. aasta talvel osteti krunt. Selle asemel, et ise mandril elades Hiiumaale tasapisi maja püsti saada, otsustasid noored kevadel kogu täiega saarele kolida ning kodu oma kätega valmis ehitada.
„Võibolla on see nooruse uljus, aga tunneme ja oleme alati tundnud siin nii suurt kohalolu, et miski selles otsuses ei tundunud vale,“ räägib Simo Suuremõisa lossi glögikohvikus, kus jõulutuledega kaunistatud kasvuhoone akna taga kõrguvad meetrised lumehanged ja talvist meeleolu loovad pehme koorma all längus õunapuud.
Siin, Suuremõisas, on käinud koolis kolm põlve Simo isapoolseid vanaemasid. Siin on ta enda sõnul lapsena läbi turninud kõik ronimist väärt puud. Ja siin astus sügisel esimesse klassi ka tema ja Annamaria poeg Henri. Arabellast sai Suuremõisa lasteaia laps.
„Hiiumaa oma võrratu looduse, rahuliku elutempo ja tugeva kogukonna tundega on meie silmis just see õige paik, kus oma lapsi kasvatada,“ räägib Annamaria.*
Nii Simo kui Annamaria on mõlemad sündinud, kasvanud ja koolis käinud hoopis Tallinnas. Tutvumise hetkest saati on neid ühendanud soov olla looduse lähedal.
„Tahtsime elada kuskil, kus oled kohe looduses, kui uksest välja astud,“ ütleb Annamaria. Päris otse Tallinnast Hiiumaale nad siiski ei kolinud.
