Võibolla suvevaheajalt tulnud õpilased seda kohe ei märkagi, aga septembrist alates toimuvad Emmaste koolis tunnid hästiõhutatud klassiruumides.
Saime koolis kokku, et koos direktriss Anneli Sadama, Emmaste osavalla vanema Tiit Reha ja ehitusspetsialist Pilvi Postiga tehtu üle vaadata.
“Õhku jätkub nii õpilastele kui õpetajatele ja karta pole vaja ka ülekuumenemist,” oli osavallavanem Tiit Reha äsjavalminud tööga rahul.
Kõndisime veel tühjas majas ringi. Kui kool peale hakkab, tagavad hea sisekliima kaks eraldi ruumis paiknevat ventilatsiooniseadet – üks rootorsoojusvahetiga ja teine soojuspumbaga – ning torustik, mis on laiali üle terve koolihoone, mõnes kohas seintel ja lagedes, paiguti nähtav, paiguti varjatud. Saalis, kus ainukesena oli ventilatsioon varemgi, asendati süsteem uuega, sest kümme aastat tagasi paigaldatud seade polnud piisavalt efektiivne.
Pilvi Post ütles, et ühtlasi sai koolimaja täiesti uue automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemi, mis suurendab koolipere turvalisust. Kahte korrust eraldab nüüd klaasist tuletõkkesein koos tuletõkkeuksega, needki on koolipere kaitseks. Kõik katsetused, mõõdistamised ja protokollid on tehtud ja kasutusluba käes.
Jäi pakutud hinna sisse
Ehitustööde peatöövõtja OÜ Tresden kohta oli nii praegusel osavallavanemal kui vahepeal osavallavanema kohuseid täitnud Pilvi Postil öelda vaid kiidusõnu. Kõik sai valmis tähtajaks ja ehitaja ei esitanud ühtegi lisaarvet. Ehkki praegusel ajal tuleb tööde kallinemist tihti ette.
Ehitusettevõtte juhataja Ingmar Kolbergi sõnul õnnestus neil jääda lepingulise maksumuse juurde tänu sellele, et ta tellis peale lepingu sõlmimist kohe enamiku materjalidest ära. “Sellepärast hindade kallinemine meid ei mõjutanud. Muidu oleksime samasuguses ämbris olnud nagu kõik,” ütles ta Hiiu Lehele.
Kolberg kiitis head koostööd tellija ja ehitusjärelevalvega, viimast tegi OÜ Ösel Consulting. Probleemidele leiti tema sõnul kiiresti lahendused ja lõpptulemus ei kannatanud. Näiteks tuli töö käigus välja, et projekti joonistel ei olnud märgitud vana mõisahoone korstnaid ja see segas torustiku paigaldamist. “Pidime hakkama muutma neid asju seal, saime lahenduse ja need korstnad jäid alles, aga tööd oli rohkem,” meenutas ta.
Kooliaasta võib alata
Veel puhkusel viibiv Emmaste kooli direktriss Anneli Sadam ütles, et algavaks kooliaastaks on kõik põhiline valmis – ehitustööd lõpetatud, õpetajad olemas, nimekirjas oli selle päeva seisuga 87 last. Esimesse klassi oli esitatud viis avaldust. Mullu alustas Emmastes kooliteed kaheksa last. Varem on olnud mõned aastad, kui 1. klassi tuli kolm õpilast, vahel tuleb mõni laps juurde ka kooliaasta keskel.
Õppe- ja ehitustöö ühitamine kevadel, peale seda kui ehitustööd aprillis algasid, sujus Sadama sõnul ootamatult ladusalt – vald organiseeris asenduspinnad, kolimine võttis ühe päeva, tagasitulek samuti ühe päeva. Tunnid toimusid põhiliselt Emmaste noortekeskuses ja päevakeskuses, söömas käidi koolimajas, kus oli söökla. “Liikumist oli tõesti palju – nagu see sobibki liikuma kutsuvale koolile nagu Emmaste kool ju on,” märkis ta.
Hästi positiivsena tõstis koolijuht esile lapsevanemate suhtumist: “Nad olid nii toetavad ja keegi ei visanud nii-öelda kaigast kodaratesse, kuigi olime kitsastes tingimustes ja liikuda oli vaja sõltumata ilmast.”
Osavallavanem kiitis omalt poolt kooliperet, sest suudeti planeerida, kus midagi toimub, millal ja kuidas – ilma neid käike läbi mõtlemata ei oleks kogu protsess nii hästi läinud.
Kallid ventilatsioonitööd
Emmaste kooli ventilatsioonisüsteemi ehitamine kallines küll hankeprotsessis. Tööde eeldatavaks maksumuseks kavandas Hiiumaa vallavalitsus 190 000 eurot. Pakkumus ainsalt pakkujalt oli ilma käibemaksuta ligi 348 000 eurot, koos käibemaksuga u 418 000 eurot. Valitsuse lisaeelarvest sai vald toetust 234 000 eurot, vahe 184 000 eurot tuli katta valla eelarvest. See moodustas 44 protsenti ehitustööde maksumusest.
Mullu aprillis eraldas valitsus lisaeelarvega omavalitsustele investeeringutoetusena 30 miljonit eurot. Toetusmeede oli kavandatud siseruumide ventilatsiooni parandamiseks, hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja ebavajalike hoonete lammutamiseks. Saadud toetuse kasutamise lõppotsuse tegi volikogu, vallavalitsus esitas omapoolsed ettepanekud valla lisaeelarvega.
