Tuuli Tammla Juuli algul ilmunud ulukiasurkondade ülevaate jahilindude osas märgivad koostajad, et kasvutrendis on niigi arvukate suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kormorani arvukus, kelle tekitatud kahjustused on jätkuvalt probleemiks.
Sessamas, keskkonnaagentuuri koostatud ülevaates tuuakse eraldi välja kormoran kui probleemliik, kes on kõrge ja kasvava arvukusega ja kelle küttimine on samuti selgelt liiga vähene mõjutamaks tema juurdekasvu.
Samas sedastatakse, et kormoranil on kasvav negatiivne mõju kalandusele. Kalastiku kaitseks olulistel kudemisaladel (nt Pärnu jõe alamjooksul) lubatakse kevadist kormorani heidutusjahti.
Jahimeestel soovitatakse probleemliikide, sh kormorani küttimist jahihooajal intensiivistada, et pidurdada nende arvukuse kasvu ja vähendada nende tekitatud kahju.
Kalurid: õlitaksime ise
Märtsis taotles Hiiumaa rannakalureid ühendav MTÜ Hiiukala keskkonnaametilt luba õlitada kormoranimune Käina lahe laidudel. “Kas Käina lahel on võimalik saada erakorralist luba kormoranimunade õlitamiseks?” küsis ühingu juhatuse liige Tuuli Tammla 24. märtsil ametile saadetud kirjas. Veel teatas ta, et Hiiumaa kalurid on valmis kormoranimune õlitama oma kulude ja oma vahenditega.
Munade õlitamine on lubatud tegevusena välja toodud ka kehtivas kaitsekorralduskavas. Kava järgi oleks seda tohtinud teha aprilli keskpaigast juuni lõpuni.
Kaitsekorralduskava näeb ette, et munade piserdamist tuleks kasutada ainult juhul, kui kormoranide ohjamist ei taga looduslikud protsessid ning populatsioon ületab piirkonna loodusliku taluvuspiiri.
“Ei ole kahtlustki, et Käina lahes kudevate kalapopulatsioonide seisukohast on piir ammu ületatud,” kinnitas Tammla.
“Eks see kormoranide rohkus kalurite elu keerulisemaks teeb,” ütles ka rannakalur Endel Kaevats, kes merel käib Naistlaiu sadamast. “Mõrras on paljud kalad ära nokitud. Kui mõni kala mõrranurka jääb, siis selle ta puruks peksab. Võtab ka suu pealt, sest kormorani käekiri on teine kui hülgel. Alles üks päev oli pool haugi ära söödud. Kui mööda merd paadiga sõita, siis tuleb neid tuleb nagu torpeedosid vee alt välja – mis nad seal muud vee all teevad kui jahil on.”
Rakko: Arutame, anname teada
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko vastas kohe järgmisel päeval: “Arutame selle lubamist majasiseselt ja annan otsusest teada.”
Vastust ei tulnud ja 11. aprillil tuletas Tammla küsimust meelde. Kohe samal päeval vastas Rakko: “Arvan, et lähipäevil saame oma seisukohad välja saata.”
Läks veel kaheksa päeva ja 19. aprillil tuli Rakkolt lõpuks vastus: “Vabandan selle viivituse pärast. Kuna selle teemaga pole viimased kaheksa aastat tegeletud (pole õlitatud, koos pole käinud ka vastav komisjon), võtab kõige selle uuesti “üles soojendamine” veidi enam aega. Oleme asutuse seest arvamused nüüdseks kokku kogunud ja plaan on aga homme-ülehomme ameti seisukoht teele saata.”
Amet: enam ei tohi
Päev hiljem laekus keskkonnaametilt Aimar Rakko ja Ivar Marleni allkirjaga varustatud ametlik paber, milles nad teatasid, et Käina lahe-Kassari maastikuala kaitseeeskiri keelab inimeste viibimise Käina lahe sihtkaitsevööndis 1. aprillist 31. oktoobrini, mistõttu sel perioodil ei ole võimalik laidudel ka kormoranide munade õlitamine.
“Varsti võib Lääne-Eesti saarestiku ümber nimetada “Kormoran ja biosfäär” sest inimesele kohta eriti ei ole. Kuu aega läks keskkonnaametil aega, et öelda et Käina lahe kaitsekorralduskavas nimetatud kormoranimunade õlitamist ei saa teha, sest kaitse-eeskiri keelab inimeste viibimise laidudel…,” kommenteeris otsust Tammla.
Huvi ju oli?
Hiiu Lehe saadetud päringule vastas keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose, et kormoranide arvukuse aktiivset ohjamist praegu ei toimu.
Roose lisas, et kaluritel lubati arvukuse ohjamiseks õlitada kormoranikolooniates nende lindude mune sigivuse vähendamiseks. “Et protsess on keeruline ja ressursimahukas, siis huvi selle vastu vaibus,” väitis Roose.
Hiiumaa rannakalurid andsid varakult teada enda huvist kormoranimune õlitada, keskkonnaamet aga venitas vastamisega niikaua kuni sobilik õlitamisaeg möödas.
Järgmisele, 22. aprillil saadetud MTÜ Hiiukala taotlusele, lubada kormoranimune õlitada Suur-Pihlakarel, Väike-Pihlakarel, Suurkuiva ja Väikekuiva laiul ning Kakralaiul, vastas keskkonnaamet 6. juunil, et võtab endal voli ja pikendab loataotlusele vastamise tähtaega 30. novembrini 2022.
HARDA ROOSNA
INTERVJUU
Kas kormoraninuhtlus on kontrolli all?
Vastab keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose: Kormoranide kolooniates koguneb taimedele ja maapinnale sööbiva toimega väljaheiteid, mille tõttu võib taimestik hukkuda. Kormoranid võivad puid, põõsaid ja muid taimi kahjustada ka pesamaterjali hankimisel. Eriti suurt kahju tekitatakse puudel paiknevates kolooniates, sest kormoranide pesapuud ja metsa alustaimestik hävivad, samas ei ole kormoranid kahjustanud kaitsealade eesmärgiks olevaid loodusväärtusi.
Kuna valdav enamik meie kolooniatest paiknevad väikestel meresaartel, kus puid ja põõsaid leidub vähe, pole sellisel viisil tekkinud kahju märkimisväärne. Praegu kehtiva kormorani kaitse ja ohjamise kavas on muu hulgas välja toodud, et nende lindude mõju peaks tõsisemalt arvesse võtma siis, kui koloonia asutab ohustatud liikide elu- või kasvukohti või ohustatud kooslusi, nt laialehist metsa.
Suuremat kahju võivad teha suured, kaua samal kohal püsivad metsas paiknevad kolooniad, sest kasutusele võetud pesapuude hävimise korral kolivad linnud uutele.
Meie kormoranide pesitsussaarte taimestikule tekitatav kahju pole praegu suur, kuid võimalust mööda tuleks vältida puudele asuvaid kolooniaid sisemaal ja suurematel saartel.
Kas on võimalusi kormoranide arvukust vähendada?
Kormoranide arvukuse aktiivset reguleerimist praegu ei toimu. Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava aruteludel jõuti arusaamisele, et kormoranide populatsiooni arvukuse vähendamiseks tuleks neid massiliselt hävitada. Seda ei peetud vastuvõetavaks. Seetõttu otsustati, et kormorane võiks ohjata aladel, kus võib olla potentsiaalne konflikt teiste kaitseväärtustega ning ohjamine ei tohiks pesitsevaid kolooniaid laiali peletada (seda tehes tekiks ühe asemel mitu uut kolooniat). Kaluritel võimaldati seda teha, mitmel aastal õlitati kormoranikolooniates nende lindude mune sigivuse vähendamiseks. Et protsess on keeruline ja ressursimahukas, siis huvi selle vastu vaibus.
Vajadusel on võimalik kormoranile pidada jahti 1. augustist 30. novembrini vastavalt jahiseaduses ja jahieeskirjas kehtestatud korrale – Eestis kütitakse viimastel aastatel ligikaudu 700 lindu aastas. Samas leiukohtade või mõjude kohta uue info ilmnedes oleme avatud arutama võimalike meetmete rakendamist. Seda saame koos ornitoloogide ja kalurite esindajate, aga ka teiste osapooltega arutada keskkonnaameti juhitavas kormorani töörühmas.
Kas tegeletakse ja kes peaks kormoranide arvukuse reguleerimisega tegelema?
Keskkonnaamet saab kaaluda kormoranimunade õlitamiseks loa andmist, et kormoranide arvukust ohjata. Laidudel, kus kormoranid pesitsevad, pesitseb ka teisi, kaitsealuseid ja kahaneva arvukusega linnuliike, kelle pesitsemine võib kormoranide ohjamise käigus ebaõnnestuda. Seega tuleb munade õlitamisel vältida teiste lindude pesitsemise häirimist. Küll aga oleme andnud loa kormoranide peletamiseks (näiteks Sindis) enne lindude pesitsusperioodi – eeskätt selleks, et vältida uute kolooniate kujunemist.
Kormoranide ohjamine vajab teaduslikku lähenemist. Selleks otsib keskkonnaamet koos partneritega sobivaid võimalusi. Senikaua on praegu võimalik kormoranide arvukust vajadusel piirata jahiperioodil 1. augustist 30. novembrini.
Pesitsevate kormoranipaaride arvukus Eestis on ligikaudu 35 000. Kormoranid asustavad Eestis näiteks
Väinamere laidusid, Liivi lahe ümbrust, aga ka Soome lahe ning Läänemere avaosa laidusid.
Küsis HELJA KAPTEIN
