Connect with us

Uudised

Üleolev vaade metsaveoki kabiinist

Vaade kõrgelt metsaveoki kabiiniaknast ja sõiduauto juhikohalt on sama erinevad kui pildid Maast ja Kuust – mis ühele ohtlik löökauk, see teisele lihtne vihmaveelomp.
Peale eelmises lehes ilmunud lugu sellest, kuidas metsaveok ajas Nurste-Kuriste vihmamärjal kruusateel taga autoga töölt koju sõitnud naist, helistas toimetusse veoautojuht, kellega lugu juhtunud oli. Oma nime ja telefoninumbrit pahane mees – mis te kirjutate, kui asjast midagi ei tea – ei öelnud, kuid tema räägitust avanes sootuks teistsugune pilt kui see, mida oma abikaasa Tiina jutule tuginedes oli kirjeldanud toimetusse helistanud Toivo.
Autojuht, kes tol päeval hakkas sõitma Kaderna karjäärist, ütles, et sel kellaajal, natuke peale viit, polnud tal veel kuskile kiiret, sest kell seitse väljuva laevani oli piisavalt aega – nii polnud ka põhjust kihutada.
Ka ütles ta, et ei signaalitanud korduvalt, vaid andis signaali ühe korra, et keset teed sõitnud autojuht saaks aru – ta ei ole maanteel üksi. “Ees liikunud auto sõitis keset teed ja suure osa ajast vastassuunavööndis,” kirjeldas metsaveoki juht. “Mis oleks juhtunud, kui ma oleksin talle kurvis vastu tulnud,” arutles ta. “Mina ei teinud midagi ohtlikku, hoopis tema oli tõeline oht.”
Ohtlik sõidustiil
Metsaveoauto juht rääkis, et sõiduauto liikus tema ees kiirusega 60 km tunnis kord kiirendades, kord aeglustades ning pidurdas enne iga vihma­veelompi. Vihma enam ei sadanud ja nähtavus oli hea, ka oli maantee piisava laiusega ning veoautojuhile tundus, et sõiduautojuht lihtsalt kartis lompe ja seetõttu valis ohtliku sõidustiili. Kui sõiduauto juht oma auto lõpuks keset teed peatas, õnnestus metsaveo­autol sellest mööda sõita.
Metsaveoki juht lisas veel, et Kärdla politseijuht Moonika
Raudsepp võttis temaga ühendust, aga valesti pole tema küll midagi teinud. Ka pidas ta vajalikuks täpsustada, et tema metsaveok oli küll järelhaagisega, aga mitte täislastis, vaid täpselt sellises kaalus koormaga nagu teedel lubatud.
Tema soovitus Toivole oli: sõita koos abikaasaga maanteelõik läbi ja teha talle selgeks, kus on tee telgjoon ja millisel teepoolel auto sõita tohib.
Usun oma naist
Toivo kommenteeris, et usub igal juhul oma abikaasa juttu rohkem kui seda, mida metsaveoki juht räägib, sest on varemgi metsaveoautode üleolevat sõidustiili näinud.
“Minu proua sõidab seda teed iga päev kakskümmend aastat järjest ja kunagi varem pole midagi sellist juhtunud. Naine helistas mulle peale seda ja oli täiesti šokis. Kui naised autodega Nurstest töölt tulevad, sõidavad nad hanereas – keegi ei sõida sellisel teel kellestki mööda. Ka politsei ütleb ju, et valige teeoludele vastav sõidustiil. Seekord laveeris naine koju sõites tõesti auklikul teel, et autot mitte lõhkuda, aga need ei olnud lihtsalt vihmaveelombid, vaid löökaugud,” rääkis Toivo. “Meie peame oma autoremondi ise kinni maksma, aga temal on asutuse auto – võib aukudest otse läbi põrutada,” lisas ta.
Suhtumine muutunud?
Toivo küsis vastu, miks üldse oli metsaveokijuhil vaja sellisel auklikul teelõigul ees­sõitjast mööda sõita, kui tal kuhugi kiiret polnud? Naine oli talle öelnud, et metsaveoki juht ei näidanud möödasõitu alustades isegi suunda. “Kuhu jääb liikluskultuur?” on tema küsimus. “Metsaveoautod sellest küll kinni ei pea – kui kurvide peal tulevad koormaga ja suurel kiirusel vastu, on tunne, et sõidavad sul külje maha.”
Signaali andmise kordade koha pealt lähevad kahe osapoole sõnad lahku ja Toivo kahetses, et naise autol pole pardakaamerat, mis juhtunu oleks jäädvustanud.
Politsei pöördus ka Toivo abikaasa poole ja küsis, kas Tiina soovib juhtunu kohta algatada väärteomenetluse. “Tiina ütles, et sel pole mõtet, tahaksime vaid, et suhtumine muutuks,” vahendas Toivo.
Suhtumine natuke muutunudki on, aga kui kauaks? Teisipäeval helistas Soomes töötavale Toivole tütar ja rääkis, et peale Hiiu Lehe artikli ilmumist oli Tatermal politseipatrulli nähtud ja metsaveokid võtsid küla juures kiiruse­piirangu alas hoo maha.
Varem kurtis Toivo, et kuigi Taterma külas on kehtestatud 70 km ala ja 50 km piiranguala, siis metsaveokid sellest kinni ei pea, pigem lisavad seal kiirust.

Samal teemal
7. juuni Hiiu Lehes.

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...