Hiiumaa kirikupäevadel rõhutasid Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ja Eesti Apostliku Õigeusu kirikupea metropoliit Stefanus Kärdla kirikus peetud konverentsil kahe kiriku ühisosa.
Peapiiskop meenutas, et tänavu 24. aprillil allkirjastasid nad koos metropoliidiga teoloogilise ühisavalduse. Ta nimetas sündmust ajalooliseks, kuna sellele eelnenud protsess on üldse esimene kahe kiriku ametlik kõnelus Eesti ajaloos.
Peapiiskop: On lahendamata küsimusi
Peapiiskop märkis, et ühisavalduses oli kuus punkti, millest nelja puhul ei olnud kahel kirikul mingeid erimeelsusi. Kahes ülejäänud punktis on kõneldud sellest, kuidas õigeusklikud või luterlased sõnastavad samu asju erineval viisil.
Ta ütles, et kahe kiriku liikmed võivad osa võtta üksteise jumalateenistusest tervikuna, vaid armulauast praegu veel mitte, kuna selles osas on terve rida lahendamata küsimusi.
Metropoliit Stefanus meenutas, et läbirääkimised ja ühisavalduseni jõudmine võttis aega kaks ja pool aastat, kuid tõdes, et tulemus sai väga hea.
Ta tunnistas, et talle endalegi oli üllatuseks, et sellise tekstini jõuti ning arutles, mil määral on võimalik kirikutel läheneda ka kahes viimases punktis, mis puudutavad
kiriklikke kombetalitusi ja nende tähendust. “Ma loodan, et ühel päeval suudame need arusaamad ühendada sel viisil, et võiksime ka koos teenida ühe armulaua taga,” soovis metropoliit.
Metropoliit: Mõistan nüüd paremini
Metropoliit Stefanus rääkis, et ta kasvas üles Aafrikas ja Prantsusmaal ning tema vanemad olid ortodoksid. Hariduse sai ta katoliku kiriku koolis, kuid hiljem võttis omaks õigeusu. See, et tema elus oli n-ö topelt hariduskäik, tekitas probleeme – ta sai aru, et ta peab jääma oma vanemate usu juurde, kuid seda läbi suurte kahtluste.
Protestantlikust maailmast ei teadnud ta midagi, kuna tema kodukandis Prantsusmaal oli väga väike protestantlik vähemus. “Nii toimus seal dialoog vaid katoliiklaste ja ortodokside vahel ja tulles siia Eestisse, ei teadnud ma protestantistide maailmast mitte midagi,” tunnistas metropoliit. “See dialoog, mida me nüüd koos oleme pidanud, oli koht, kus ma sain minna protestantistide maailma tegelikkusse ja neid mõista.” Metropoliit ütles, et saab nüüd paremini aru protestantide mõttelaadist ja armulauaga jumalateenistuse põhimõttest ning avaldas veendumust, et kaks kirikut lähevad ühisavaldusest veel edasi ning jõuavad üksmeelele.
Noor teoloog: Vaja on üksmeelt
Reede õhtul neli tundi kestnud konverentsi avaettekande pidas noor teoloog Tauri Tarassius Tölpt. Tema peamine sõnum oli, et kui kristlaste seas on liiga palju erimeelsusi ja vaidlusi, on neid raske ka väljaspoolt toetada. Ta soovitas, et just seepärast tulekski kirikuinimestel istuda kokku ja erimeelsused lahendada.
Teine sõnum oli, et ajad muutuvad ja kirik peab neile muutustele reageerima, muidu jäävad vastuseta küsimused õhku. Ta tõi näiteid ajast, mil kristlaste väike kogukond lahkus oma kodumaalt Rooma keisririigi maadele ning muutunud keskkonnas pidi leidma vastuseid nende usus kahtlejate küsimustele, mida n-ö omade väikeses grupis üldse ei küsitudki.
Tauri Tölpt sõnastas Hiiu Lehe jaoks ka need küsimused, millele peaks vastama tänapäeva kirik. Peamiselt puudutavad need näiteks eutanaasiat, homoseksuaalsust, aga ka dialoogi ateismiga ja teadusega – seotud n-ö selle maailmaga. “Need on igapäevas vajalikud ja aktuaalsed teemad, millele me peaksime vastuse andma, kuid ma tihti tunnen, et kirikud on liiga mugavad ja üritavad end hoida oma teoloogia sees ning ei taha või isegi ei julge välja minna ja neile vastust anda, teadmata, mis doominoefekt võib kaasa tuua,” nentis noormees, kes tänavu sai Thessalonikis asuvast Aristotelese ülikoolist teoloogias bakalaureusekraadi.
“Kirik ei ole surnud dogmade järgija, vaid elav kogukond ja igal ajahetkel peab kirik probleemide puhul kokku tulema ja andma inimestele need vastused oma usus ja armastuses, tänapäeva inimestele tänapäevases keeles,” leidis Tölpt. “Usun, et kui kirik võtab julguse kokku, siis ta saab neid vastuseid anda.”
Tauri Tölpt (26), kirikunimega Tarassius, jätkab sügisel õpinguid teoloogia magistrikraadi saamiseks Genfi ülikoolis. Ta on Hiiumaa õigeusupreestri Aabraham Tölpti poeg.
