Alates 28. maist jõustus tarbijakaitseseaduse muudatus, mis ei luba enam kaubandusettevõtetel libaallahindlusi teha ja müüjad võivad soodustust näidata ainult võrdluses viimase 30 päeva kõige odavama hinnaga.
Minu hinnangul olid siiani pooled Eesti kaubandusettevõtete soodusmüügid tegelikult libaallahindlused, aga ka uues seaduses on lünk, mis võimaldab inimesi lollitada.
Eesti tarbijaid trikitati kahjuks pikalt ja põhjalikult. Tean ise kaupmehena orienteeruvaid sisseostuhindasid ja hoian kaubanduses toimuval silma peal. Kui jaekaupluses on paljud asjad korraga 60% alla hinnatud, siis tähendaks see, et juurdehindlus pidi mingi hetk olema 80%, aga nii suuri marginaale ei saa tegelikult keegi küsida ehk üldjuhul oli tegemist libaallahindlusega. Selle eesmärk oli panna inimesi ostma asju, mida neil tegelikult väga vaja polnud.
Kaubandusettevõtete hinnapoliitika on peamiselt kahte tüüpi – ühed poed hoiavad pidevalt madalat keskmist hinda ja teised teevad inimeste meelitamiseks kampaaniaid. Suured libaallahindlused olid igapäevased nii toidu-, tööstuskaupade-, mööbli-, ehitus- kui elektroonikapoodides. Tarbijale on ausam püsivalt soodsat hinda pakkuda ja me pole ise kunagi libakampaaniatega kaasa läinud.
Uus seadus lõpetab näiliste allahindluste tegemise, mis on hea nii ausale konkurentsile kui kliendi rahakotile. Inimesed saavad nüüd ise hinnata, miks paljud poed homsest alates enam harjumuspäraseid allahindlusi ei tee.
On oluline, et Tarbijakaitse jälgiks seaduse täitmist. Seaduse järgi peab pood olema valmis kahtluse korral tõestama oma viimase 30 päeva hindasid. Inimesed ise võiks ka kriitiliselt jälgida ja kahtluse korral teha hinnasildist pilti, et pärast oleks võimalik tõestada.
Uues kehtima hakkavas seaduses on üks koht, mis võimaldab teatud määral trikke edasi teha. Nimelt ei kohusta seadusemuudatus allahindluse tegemisel võtma arvesse kliendipakkumiste hindu. See jätab ikkagi võimaluse reaalset hinnalangust loominguliselt näidata.
Nii tasub inimestel olla praegu keskmisest ettevaatlikum ja poodide hindasid rohkem võrrelda. Kaubanduses on üldise inflatsiooni taustal palju hinnaudu ja üritatakse tõsta ka neid hindasid, mille omahind pole tegelikult kallinenud.
TARMO LAURING
Toidupoodide keti A1000 tegevjuht
