Kõrgessaare osavalla arengustrateegia koostamine pole veel alanudki, kui tuli kalatehase varemete omaniku pakkumine müüa tehasehoone 195 000 euroga vallale. Mida teha, kas osta või mitte?
Kõrgessaare programmi raha on neljaks aastaks ette nähtud 500 000 eurot ehk 125 000 eurot aastaks. Ja idee järgi pidi see olema n-ö seemneraha, mille igale eurole peaks lisanduma kaks, parem kui kolm toetuseurot.
Esimese hooga arvutades kuluks kinnistute ostuks kogu selle aasta eelarve, 125 000 eurot ja ligi pool järgmisestki. Ja ei ühtki lisaeurot, pigem ainult mure, mida vald selle tühjakslammutatud hoonega pihta peaks hakkama.
Tore oleks seal kontserte üles filmida küll, paraku ei too see midagi sisse, et maja edasi arendada. Ja kui leidukski toetusmeede, kust järgnevatel aastatel hiigelsuure hoone taastamiseks lisaraha küsida, siis mis oleks hoone sisu?
Uut kultuurikeskust planeerime ju ka Kärdlasse, mis pole Kõrgessaarest üldse kaugel. Ja mis siis saab vaba aja keskuse saalist, mis varsti samuti kõpitsemist vajab? Peagi saab kontserte ehk korraldada ka Puski kirikuhoones. Palju meil neid kontserdisaale siin väikesel saarel ikka vaja on.
Jutt, et hakkame kalatehase varemetes vesinikku tootma, on liiga kauge tulevikumuusika, mille helisemahakkamise ajaks võib Kõrgessaare programm olla juba ajalugu. Nimelt on arendajad lubanud, et esimene meretuulepark, mille toodangut vesinikuna salvestada saaks, valmib kümnendi lõpul. Sinna on kaheksa aastat minna, Kõrgessaare programmi rahad aga lõpevad juba aastal 2025. Kuidas vahepealset auku täita, kui tehases veel vesinikku ei toodeta? Ja kuidas sobituvad samasse siidivabriku hoonesse nii kultuuritehas kui vesinikutootmine? Need on küsimused, millele ootaks asjatundlikke vastuseid enne, kui teha kinnistute ostuotsus.
20. mai 2022
