On ebamõistlik, et töötervishoiu spetsialisti juurde minekuks kulub Hiiumaa ettevõtte töötajal terve tööpäev, vahendas Rahvusringhääling OÜ HMPK juhatuse liikme Andrus Ilumetsa sõnumit.
Ilumets ei kahtle tervisekontrolli vajalikkuses, vaid talle teeb tuska, et Hiiumaal ei ole töötervishoiule spetsialiseerunud arsti. Ta rääkis Vikerraadio eetris, et kui ettevõte saadab töötaja Saaremaale või Haapsallu, kus seda teenust saab, siis isik, kes sinna läheb, kaotab terve tööpäeva. Kui neid on rohkem, on ka rohkem kaotatud tööpäevi. HMPK saadab töötajad tervisekontrolli iga kahe aasta tagant.
Ettevõte on mõelnud töötervishoiubussi tellimise peale, kuid tellimuse tähtajad on pikad ja kulu vähemalt kaks korda suurem, kui seesama teenus maksab näiteks Saaremaal.
Ilumetsa hinnangul võiks töötajate tervist kontrollida kas perearst või vastava väljaõppe saanud meedik.
ERRi teatel on samasisulise ettepaneku sotsiaalministeeriumile teinud kaubandus-tööstuskoda. Põhimõtteliselt on nõus ka tööinspektsioon, kuid peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tõi takistusena esile perearstide niigi suure koormuse ja vajaduse tagada, et tervisekontrolli viiksid läbi pädevad, töötervishoiule spetsialiseerunud arstid.
Miidla-Vanatalu andmetel võib töötervishoiuarstide nappus olla üks põhjus, miks Eestis on näiteks võrreldes Soomega kutsehaigused aladiagnoositud. Viimastel aastatel on Eestis tööst põhjustatud haigestumisi diagnoositud alla saja aastas. Kutsehaiguse diagnoosi saab keskmiselt 20 inimest aastas.
KATI KUKK