André Abner Maanteeamet teatas eelmisel nädalal, et saarte lennuliine teenindab järgneval viiel aastal tõenäoliselt senine vedaja Leedu firma Transaviabaltika, kuid hanke vaidlustas OÜ Regional Jet.
OÜ Regional Jet vaidlustas suursaarte lennuhanke tulemuse. Vaidlustuse sisuks on riigihangete registris märgitud taotleja ja pakkuja kvalifitseerimine ning kvalifitseerimata jätmine, aga ka pakkumuse edukaks tunnistamine.
Vaidlustuskomisjon võttis vaidlustuse menetlusse teatades, et vaidlustuse sisu ei ole kuni otsuseni avalik ja komisjonil on menetlemiseks aega 30 päeva.
8. aprillil ütles maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson Hiiu Lehele, et amet tunnistas suursaarte ja mandri vahelises lennuhankes nii Kuressaare kui ka Kärdla liinil edukaks Leedu päritolu Transaviabaltika pakkumuse. Samas polnud leping veel sõlmitud ja hanke tulemust oli aega vaidlustada 14. aprillini.
33aastane vanaraud Kärdla liinile?
Ärileht kirjutas, et kuna 46kohalist lennukit Leedu lennufirma lennukipargis ei ole, võib ettevõte Tallinna–
Kuressaare liinile tuua “33aastase vanaraua” ehk sama ATR 42-300, mida katsetati 2017. aasta detsembris. Ärilehele teadaolevalt oli lennuk liisitud Taani lennufirma Danish Air Transport (DAT) Läti tütarfirmalt DOT’ilt. Lennundusportaalides oleva info järgi on lennuk, mis sooritas oma esimese lennu 4. aprillil 1986, üle 33 aasta vanune.
Hiiu Lehele ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi teisipäeval, et Kuressaare liinile pakkus Transaviabaltika lennukit ATR 42-300, mille valmistamise aasta on 1993 ehk seda on käitatud 26 aastat. Seega seitse aastat uuem lennuk.
Hiiu Leht kirjutas, et Kärdla liinile tuuakse hanke õnnestumisel seni liini teenindavast Jetstream 32st vanem mudel, Jetstream 31. Telliskivi kinnitas, et Transaviabaltika pakkus hankes Kärdla ja mandri vahele lendama lennukit Jetstream 31, mille valmistamise aasta on 1986 ehk seda lennukit on käitatud 33 aastat. Praegu teenindab suursaarte ja mandri vahelisi liine lennuk, mille valmistamise aasta on 1991 ehk seda on käitatud 28 aastat.
“Siinkohal on oluline rõhutada, et lennuki vanust ei saa võrrelda bussi või auto vanusega,” ütles Telliskivi, et valmistamise aasta näitab, millal on valmistatud lennuki kandev kere. “Samas on lennukitel määratletud väga täpselt erinevate komponentide, näiteks mootorid, maandumistelikud ja muu sellise maksimaalsed lennutunnid – kui need täituvad, tuleb komponent igal juhul välja vahetada,” selgitas Telliskivi.
Lepingute eeldatav maksumus on 25,5 miljonit eurot, millest riigi dotatsioon Kuressaare liinile on ligi 19,3 miljonit eurot ning Kärdla liinile 6,2 miljonit eurot.
Praegune leping Transaviabaltikaga lõpeb 31. mail. Kui 1. juuniks lepinguni ei jõuta, saab amet pikendada kehtivat lepingut ning Transaviabaltika jätkab Kuressaare ja Kärdla liini teenindamist kuni uue lepingu sõlmimiseni.
