29. veebruaril suletakse seni politsei kutsumiseks kasutusel olnud vana lühinumber 110. Näiteks Hiiumaalt tehti möödunud aastal vanale politsei lühinumbrile hinnanguliselt kuni poolsada kõnet, neist enamik Kärdlast.
Alates möödunud aasta suvest informeeris automaatteavitus helistajaid nende kõne suunamisest hädaabinumbrile 112. 1. märtsist 2020 kõnesid enam ei suunata ja automaatteavitus informeerib helistajat, et number on suletud ja valida tuleks 112.
Politsei vana lühinumbri sulgemine lõpetab riikliku projekti ühtse hädaabiteenuse loomiseks ja selle järel jääb Eestis kasutusele üks hädaabinumber 112, kust saab kutsuda appi nii politseid, päästet kui ka kiirabi.
Üks oluline põhjus, miks abivajajatel tuleb eelistada numbrit 112 on kahtlemata kiirus, selgitas häirekeskuse Lääne keskuse juhataja Küllike Uzjukin. Nii tuleb hädaabinumbrile 112 tehtud kõne süsteemi otse, ilma suunamise ja automaatteavituseta. Teine ja veelgi olulisem põhjus on see, et helistajate täpsem positsioneerimine on võimalik vaid hädaabinumbrit 112 valides.
Politseid saab numbrilt 112 kutsuda juba aastast 2015 ja enamik abivajajatest on selle muudatuse juba omaks võtnud. Häirekeskus vastab aastas miljonile hädaabikõnele ja viie aastaga on politsei vana lühinumbri valijate hulk järjekindlalt langenud – kui algul oli see umbes 30 protsenti, siis praeguseks 2 protsenti. “Kuigi protsentuaalselt on see häirekeskusele tehtavast miljonist kõnest väike hulk, räägime me hinnanguliselt siiski 10 000–20 000 kõnest,” märkis Uzjukin.
Olukorra leevendamiseks ja veendumaks, et kõik hädasolijad saavad abi, monitoorib häirekeskus 1. märtsist aasta jooksul, kas vale numbri valinud valivad uuesti õige numbri ehk 112.
“Peame olema kindlad, et keegi ei jää abita ja selleks proovime veenduda selles, et kõned jõuaksid siiski abiandjateni,” ütles keskuse juht.
Ühtlasi paneb häirekeskus inimestele südamele, et üle vaadataks teavitusmaterjalid näiteks majutusasutustes, aga ka avalikes infokanalites, kus peab olema kirjas hädaabinumber 112, mitte muud numbrid.
“Pöörake tähelepanu, et erinevad stendid, voldikud, bülletäänid, reisi- ja matkajuhid, turismitaludes ning hotellides olevad meelespead oleks kaasajastatud,” soovitas Küllike Uzjukin.
