Riigikogu võttis kolmapäeval vastu veelgi paindlikumat vanemahüvitist lubavad muudatused.
Tulevikus võivad ema ja isa olla kahe kuu jooksul koos lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja lapsega koos olemist.
“Oleme etappide kaupa kaasajastamas vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi, selleks, et sünniks rohkem lapsi, peab ka perepoliitika käima ajaga kaasas ja võimaldama vanematele stabiilsust ning samal ajal ka paindlikkust,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Eesti vanemapuhkuse süsteem on juba praegu üks maailma heldemaid, peatselt on see ka kõige paindlikum ja pakub vanematele mitmeid erinevaid valikuvõimalusi. “Koos eelmise aasta detsembris vastu võetud muudatustega saab iga pere kasutada edaspidi vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib,” märkis Iva.
Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kavandatud muudatused jõustuvad nelja aasta pärast, 1. aprillil 2022.
Sünnitushüvitise asemel vanemahüvitis
Uue süsteemi järgi nimetatakse senine rasedus- ja sünnituspuhkus ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist.
Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet.
Emapuhkusele on võimalik jääda ka edaspidigi kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi ning emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.
Vanemahüvitist kalendripäevade kaupa
2022 kehtima hakkava seaduse kohaselt saab lapsevanem edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Kui juba jõustunud muudatustega anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kalendrikuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. See tähendab, et vanemahüvitist on võimalik saada kuni kolme aasta jooksul, kuid vanemahüvitise kogusumma sellest ei muutu.
Erinevaid võimalusi on palju, näiteks saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja võtta vanemahüvitist välja osaliselt. Samuti saab näiteks iga kuu välja võtta pool vanemahüvitisest, pikendades seega hüvitise saamise perioodi lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Ema ja isa koos vanemapuhkusel
Üks positiivsemaid muudatusi on ilmselt see, et tulevikus on võimalik emal ja isal koos kodus olla kahe kuu jooksul ja saada samal ajal vanemahüvitist. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said hüvitist samal ajal.
Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmikute vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse 18kuuseks saamiseni.
10 päeva tasustatud lapsepuhkust
Mõlemad tööl käivad vanemad saavad muudatuste jõustumisel kasutada iga alla 14aastase lapse kohta kümme tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust.
Puhkust saab võtta alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 14aastaseks saamiseni ning seda on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa.
Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50 protsenti varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse ühiste puhkusepäevade kasutamisega seotud erimeelsused, kuna mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.
Uus süsteem kehtib 2022 sündinud lastele
Enne 2019. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust praegu kehtiva süsteemi järgi. Pärast 2019. aasta 1. aprilli sündinud lastele kehtib 2022. aasta märtsi lõpuni praegune ja alates 2022. aasta 1. aprillist uus süsteem.
Seadusega laiendatakse ka lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise poolt hääletas 88 saadikut.
