Juulikuust alates ei ilmu Hiiu Lehe veergudel enam sünnipäevalaste ja juubilaride nimekirju, sest vallaametnikud tõlgendavad seadusi bürokraatlikult.
Hiiu Leht on paar aastakümmet, ilmuma hakkamisest alates avaldanud juubilaride ja eakate sünnipäevalaste nimekirju. Tänavu 20. juunil aga saatis värskelt koolitatud valla andmekaitsespetsialist Kairi Arunurm toimetusele teate, et järgmisest, 2019. aastast ei väljasta vallavalitsus toimetusele juubilaride nimesid.
Arunurm viitas andmekaitse reeglitele, mis enam ei lubavat rahvastikuregistrist juubilaride andmeid võtta. Veel ühe põhjendusena tõi ta, et tegemist ei ole avaliku ülesande täitmise käigus ettenähtud kohustuse täitmisega.
Kaheksa päeva hiljem tuli talt uus kiri, et andmete edastamine lõpetatakse päevapealt. Seekord oli põhjuseks, et toimetusel polnud kogu aasta sünnipäevalaste nimekirju käes ning toimetuse töötaja soovis andmed enne avaldamist veel üle kontrollida.
8. oktoobril aga teatas Arunurm äkki, et juubilaride nimed toimetus edaspidi saab, ainult raha eest ja üks nimi maksab 5 eurot.
Raha eest siis vald justkui tohib nii isikuandmeid väljastada? Või tekkib omavalitsusele siis kohustus?
70aastast enam ei riiva?
Samas meilis on kirjas, et maksimaalselt saab toimetus korraga 20 juubilari nimed, aastas kuni sada nime ja vaid nende juubilaride andmed, kes jõudnud 70. sünnipäevani.
“Hinnates andmete väljastamisel lehe võimalikku õigustatud huvi põhjendatust koosmõjus eraisikute eraelu puutumatuse riive määraga, väljastame isiku andmeid edaspidi alates seitsmekümnendast eluaastast,” kirjutas Arunurm.
Selgituseks, et varem avaldas leht 50., 60., 70., 75. ja 80. sünnipäeva tähistanute nimed, neid, kel vanust üle 80 aasta pidasime meeles igal sünnipäeval.
Kust on võetud number 70, millest alates eraelu puutumatuse riivet enam ei ole, see vastusest ei selgu. Ja mida teha juhul, kui kuus on tähtsaid sünnipäevi rohkematel Hiiumaa inimestel kui 20 ja aastas enam kui sada? Kelle siis välja jätame? Seda kirjas ei ole.
Menetleja otsustab
Vallaametnik Arunurm selgitas, et rahvastikuregistri andmete saamiseks tuleb toimetusel esitada Hiiumaa vallavalitsusele vabas vormis allkirjastatud taotlus. Taotlusele tuleb märkida alus, milleks on rahvastikuregistri seaduse § 70.
Millegipärast on eelnimetatud paragrahvis kirjas hoopis rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise alused. Aga äkki sealt see vanusenumber?
Veel viitab Arunurm, et liiga vara rõõmustada ei maksa, sest andmete väljastamisest võib ka keelduda, kui leitakse, et taotleja õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud või andmete väljastamisega võib tekitada kahju isiku huvile, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse.
Aastate jooksul, mil Hiiu Leht nagu ka teised maakonnalehed on juubilaride nimekirju avaldanud, ei ole kuulda olnud, et keegi oleks kahju kannatanud. Pigem ikka kasu – kaugemad sõbrad on sünnipäevast teada saanud ja tähtpäeval õnnitlenud. Ehk lausa kingitusega külla läinud?
See, kas huvi on õigustatud või mitte, on Arunurme sõnul menetleja kaalutlusotsus. Kes on menetleja, vastusest ei selgu.
Selgus, et isikuandmete tasuline väljastamine kehtib juba 2015. aastast. Küsimusele, miks otsustas vald selle teenuse eest toimetuselt raha küsima hakata alles nüüd, vastas Arunurm, et eelnevatel aastatel on vald Hiiu Lehele andmete väljastamisel menetluskorda teadmatusest rikkunud ja nüüd ta parandab vea.
AKI: Midagi ei muutunud
Hiiu Leht pöördus selgituste saamiseks nii andmekaitse inspektsiooni (AKI) kui siseministeeriumi poole.
Andmekaitse inspektsioonist vastati, et seadustes pole midagi muutunud ja isikuandmete seaduse nagu ka tänavu 25. maist kehtima hakanud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgiks ei ole heade tavade ärakeelamine.
“Kindlasti ei ole midagi sisulist muutunud alates 25. maist 2018, mil hakkas kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus,” kinnitas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg Hiiu Lehele.
Heiberg selgitas, et sünnipäevade avaldamisest ajalehes on saanud hea tava, mille väljajuurimisega andmekaitse inspektsioon ei tegele: “Inspektsioon ei soovi ära võtta võimalust inimest meeles pidada ja tunnustada. Inspektsioon on veendunud, et heade tavade kaotamist tuleb ühiskonnas tõsiselt kaaluda, enne kui need igaveseks ära kaotada.”
AKI: Ei riku eraelu puutumatust
Hiiu Leht esitas täiendava järelpärimise ka siseministeeriumile, kust see suunati vastamiseks andmekaitse inspektsioonile.
Inspektsiooni vaneminspektor Kadri Levand vastas peadirektori volitusel, et ajalehtedes inimeste sünnipäevaõnnitluste, surma- ja sünniteadete ning muude sääraste teadete avaldamine on kauaaegne tava.
“Kuigi nendes kuulutustes töödeldakse inimeste isikuandmeid, mille kaitseks on isikuandmete kaitse seadus ning isikuandmete kaitse üldmäärus, ei riku inimese nime ja vanuse avalikustamine inimese eraelu puutumatust sel määral, et juurdunud tavasid keelama hakata,” selgitas Levand.
Ta kinnitas veel kord, et jõustunud üldmäärus ei näe vastavas teemas ette rangemaid reegleid ega toonud kaasa muudatusi.
Sama küsimuse küsis Hiiu Lehe palvel kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu ja Viljar Peebuga Eesti ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar. Raudsaar vahendas lehele veelkordset Peebu kinnitust, et tegemist ei ole isikuandmete kuritarvitamisega ja eelpool märgitud nimekirjasid tohib avaldada.
Justiitsministeerium: Ebaseaduslik!
Mõnda aega hiljem saime vastuse ka justiitsministeeriumist, kust jurist Mirjam Rannula vastas, et see ilmselt siiski pole võimalik: “Kui seal (KOKSis või mõnes eriseaduses) nimetatud ülesannete täitmiseks on muu hulgas vajalik ka kellegi õnnitlemine valla peetava lehe kaudu, siis on tegemist isikuandmete seadusliku töötlemisega. Kui selline töötlemine omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks vajalik ei ole (ei ole põhjendatud või möödapääsmatu), siis tuleks selline töötlemine lugeda ebaseaduslikuks.”
Mart Raudsaar tõdeb tänase Hiiu Lehe arvamusküljel avaldatud loos, et kahjuks on võimalik nullida head seadused bürokraatliku ajunikastusega, mis osutubki eluvõimeliseks, kui inimesed selle nurisemata omaks võtavad. “Midagi niisugust on toimumas isikuandmete kaitse seadusega, mida ametnikud kasutavad kaitsemüüriks isikliku mugavuse või ebakompetentsuse varjamiseks,” tõdeb Raudsaar.
