Äsja lõppes Kõrgessaare päästedepoo remont – nüüd mahub depoosse sisse ka vabatahtlike päästjate lipulaev Magirus.
Kõrgessaare vabatahtlike päästjate pealik ehk “jõugu juht” nagu vabatahtlikud Jaanus Valku naljatades kutsuvad, on rahul, et nüüd saavad nad oma kõige vanema kuid võimekama auto Magirus Deutzi talveks sooja garaaži sisse ajada. Suvel seisab see auto Kõpu külas.
Selleks, et saksa päritolu auto sisse saaks, tõsteti uksesillused kõrgemale ja seniste väravate asemele seati uued soojapidavad tõstanduksed. Nüüd on ukseava kõrguseks 3,38 m, Magiruse kõrgus on 3,25 m – vahe 13 sentimeetrit. Aga sellest piisab, et suviti Kõpus seisvat autot enam Emmastesse talvituma ei pea viima. “Nüüd laseme paagi täis ja sõidame sisse. Ega hooga ei lähe, aga nüüd on vähemalt võimalus,” selgitas Valk. Seni mahtusid päästedepoosse vaid kaks nõukogudeaegset päästeautot GAZ-66 ja GAZ-53, mis samuti vabatahtlike arsenali kuuluvad.
Lisaks uutele ustele valati depooruumile ka uus põrand, sest vana oli nii läbi, et ei kandnud enam autosid. Välja vahetati ka kogu elektrisüsteem ja tehti korralik veesisestus. See võimaldab edaspidi välja ehitada olmeruumid, ehk saunagi, kus tuld kustutamast tulnud päästjad suurema tahma maha pesta saaks. Eelmisest aastast on depoos juba olemas õhksoojuspump.
Tänavusi töid toetas Hiidlaste Koostöökogu läbi LEADER programmi ligi 16 000 euroga, omafinantseeringu andis Päästeamet ning ehitusliku- ja muinsuskaitse järelevalve kulud suurusjärgus 1600 eurot oli seltsi katta. Kokku tehti töid paarikümne tuhande euro eest.
Peatöövõtjaks oli OÜ ERJ Teenused, kelle juhendamisel said lihtsamaid töid tehes ja seinu-põrandaid värvides käe valgeks ka vabatahtlikud ise.
Kõppu on garaaži vaja
Muinsuskaitsealuses Kõrgessaare mõisa tallis on vabatahtlike päästjate seltsi kasutada avar garaažiruum ja veel üks väike ruumike, kuhu tulevikus ehk olmeruumid mahutada saaks. Selts sai ruumid vallalt kümneks aastaks tasuta rendile. Eelmisel aastal sai vald hoone riigi käest tagasi. Valk meenutas, et Kõrgessaare vald kinkis 2002. aastal hoone ilma igasuguseid tingimusi esitamata riigile, et depoo alevikus ikka püsiks. Nüüd läks peaaegu poolteist aastat enne kui vald selle riigilt tagasi sai. “Tuli tõestada, et seda on meil vaja,” selgitas Valk.
Enne aga kui olmeruume tegema hakata, on kavas üks arupidamine ja võibolla oleks enne vaja hoopis Kõppu ehitada üks soojapidav garaaž. Siis saaks päästeauto seal ka talvel olla ja aastaringne päästevõimekus oleks tagatud ka Hiiu valla läänetipus. “See, et päästeauto on talvel Kõpust 25 kilomeetri kaugusel, ei ole mõistlik,” kinnitas Valk ja lisas: “See peaks olema järgmise perioodi prioriteet.”
2008. aastal taasasutatud Kõrgessaare tuletõrje seltsi nimekirjas on 15 meest, neist aktiivsemad 8, neist omakorda 4 Kõrgessaares ja 4 Kõpus. “Viimasel ajal on tekkinud positiivne liikumine – noored mehed tahavad seltsi liikmeteks tulla,” rõõmustas Valk.
Esimene priitahtlike pritsumeest punt olevat tema andmetel Kõrgessaare mail kokku tulnud juba tsaariajal, aastal 1914. Kõrgessaare tuletõrje selts asutati 1927. aastal, nõukogudeajal hoolitses sealkandi päästevõimekuse eest kalurikolhoos Hiiu Kalur ja riigi kätte läks see töö pärast Eesti taasiseseisvumist. “Siis äkki läksid kõik komandod riiklikuks ja nüüd ongi levinud arvamus, et riik peaks kõik ära katma, aga tegelikult tuleb ja saab ikka ise ka midagi ära teha,” leiab Jaanus Valk.
Hiiumaal on praeguseks juba kolm vabatahtlikest koosnevat tuletõrjeseltsi, lisaks Kõrgessaarele ka Emmastes ja Pühalepas. “Kui me sel suvel olime Nõmba metsas kustutamas, siis pooled mehed olid juba vabatahtlikud. Meie seltsist oli seitse meest,” on ta natuke nagu uhkegi, et vabatahtlike panus saare turvalisusesse kasvab.
