Kohtumistel kohalike asjaosalistega – nii vallavanem Hergo Tasujaga kui HAKi direktori Ivo Eesmaaga selgitas Laasi-Õige ministeeriumi nägemust ja võimalusi.
Laasi-Õige avas eelseisvate muutuste põhjusi ja tausta ka Hiiu Lehele. Ta selgitas, et kui õppeaastast 2026/27 kohaldub õppimisekohustus 18. eluaastani, siis peab riik tagama ka vastavad õpikohad. „Paraku on Hiiumaa põhikoolilõpetajatel täna ainus võimalus haridusteed oma saarel jätkata gümnaasium. Selle tee valib vähem kui 60% põhikoolilõpetajatest, ülejäänute tee viib mandrile või Saaremaale, sest Hiiumaa Ametikool põhikooli baasil kutsekeskhariduse omandamist ei võimalda ja on õppe pakkumise suunanud täiskasvanutele,“ rääkis Laasi-Õige. Ta tõi võrdluseks Saaremaa, kus põhikoolilõpetajatest jääb saarele edasi õppima 88%.
Käina koolist läks lõpetaja viimati HAKi edasi õppima aastal 2017. Direktor Ermo Mäeots ütles, et lõpetajate edasiõppimise osas on viimaste aastate tendents erinevad gümnaasiumid (Nõo, Noarootsi ja lõviosa Hiiumaa Gümnaasium). „Mujale kutsekoolidesse siiski minnakse, nende seas on populaarsemad Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Kuressaare Ametikool,“ lisas Mäeots.
Ermo Mäeots | Erakogu
Ka gümnaasium kui mingis mõttes sotsiaalne sundvalik ei ole Laasi-Õige hinnangul tegelikult kõigile õpilastele mõistlik: „Gümnaasium peaks olema ikkagi tee kõrgkooli, aga täna ei jätka enam kui 40% lõpetajatest õpinguid ja lähevad tööturule ilma oskusteta.“ Kutsehariduse reformi oluline eesmärk on nügida ka nende 5% noorte valikuid, kes peale põhikooli lihtsalt koju jäävad ja ennast sisuliselt vaesusesse kirjutavad.
Kirglik aiandus
Kõige rohkem on Hiiumaa Ametikooli teemal kirgi kütnud aiandusõpe. Laasi-Õige ütles otse välja, et Suuremõisa lossi tulevik ja aiandusõpe tuleb lahus hoida. „Kuivõrd on selgunud, et kogukonnale on aiandusõppe jätkumine oluline, siis hakkame arutama, kuidas ja mis mahus seda teha oleks võimalik,“ selgitas ta. Samal ajal on selge, et lähema 4 aasta jooksul riiklikult rahastatud aianduserialade õppekohtade arv väheneb kuni 60%, sest see on üks erialasid, kus OSKA Kutsekoja andmete põhjal koolitatakse 1470% rohkem inimesi kui tööturu vajadus. „Üks võimalik lahendus on see, et Räpina koolile kui aianduse valdkonna juhtkoolile esitatud tellimuses kirjutab riik ette ühe õpperühma avamise Hiiumaal.“ Teatud mahus jääb tasuta õpe kindlasti alles, aga mitme erineva kooli peale jaotatuna muutub see iga kooli jaoks rahaliselt riskantseks ettevõtmiseks. Samas tõi ta näite sarnaselt populaarselt restauraatori erialalt, kus tasuta õppekohtade arvu samuti vähendatakse: „Viljandi Kutseõppekeskusest kaotati tasuta kohad ja kool oli mures, et peavad erialast loobuma, aga koolijuhi üllatuseks täitusid tasulised õppekohad soovijatega kiiresti.“
Mis puudutab Suuremõisa lossi, siis on ministeeriumi jaoks üheselt selge, et selle pidamine haridusvaldkonna eelarves ei saa jätkuda. Kogu Eesti kutsehariduse aastaeelarve on u 100 miljonit eurot ja investeeringute raha napib, Suuremõisa lossi investeeringuvajadus on samal ajal 12 miljonit eurot. „Riik opereerib täna kärbete režiimis ja kutsehariduse prioriteet on noored õppijad,“ põhjendas Laasi-Õige.
„Ühe ukse keskharidus“
Hariduskeskuse eelis oleks osakonnajuhi sõnul see, et paremini kasutada nii ruumi kui õpetajate ressurssi ja pakkuda paremat keskharidust kutseõppe osana, aga ka kutseoskusi gümnaasiumiõpilastele. „Meil on tänu OSKA tööturu uuringutele üsna hea pilt sellest, milliseid erialasid on vaja õpetada ning oleme ka kaardistanud teemasid, mis noori huvitavad. Näiteks kõik, mis puudutab keskkonnahoidu, võiks olla Hiiumaa konkurentsieelis.“ Kutseharidus koos tõhustatud keskharidusega tähendab selle pikenemist kuni 4 aasta peale, mida paljud koolid ka juba pakuvad. Näiteks IT erialadel alla selle ei saagi. Tänasest tugevam keskharidus avab ka kutsekooli lõpetajatele tee kõrgkooli, mis praegu on vaid 6% lõpetajate valik, aga samas tööandjate suur tulevikulootus.
Ametikoolid võiksid Laasi-Õige sõnul rohkem lähtuda õppijate tegelikest vajadustest – täiskasvanud õppijad ei vaja sageli pikka tasemeõpet, vaid soovivad kindlaid oskusi omandada, mida saaks teha ka paindlikumate ja lühemate kursustega. Ta kinnitas, et täiskasvanuõpe ei lähe lausaliselt tasuliseks, aga järgmistel aastatel liigub tänasega võrreldes märkimisväärselt suurem osa kutsehariduse rahast noortele. Tasuta õppekohtadele pääsemiseks hakatakse alates 2025/26 õppeaastast rakendama täiskasvanud õppijate puhul piiravaid kriteeriume. Nii näiteks ei saa enam korraga õppida mitmel tasuta õppekohal ja korduvõppimise puhul peab õpingute vahele jääma vähemalt 5 aastat.
Vallavanem Hergo Tasuja ütles, et sai esmaspäevasel Ametikooli töökoosolekul kinnituse, et Aianduse üleriiklik erialaliit toetab Hiiumaal aianduse õpetamise jätkamist. „Hetkel on teadmine, et septembris jätkame aruteludega ning HTM lubas juunikuise kohtumise järel, et suvel tehakse oma asutuses tööd ja vastavad ka küsimustele, mis esitasime, aga juunis vastuseid ei saanud. Seetõttu on natukene imelik lugeda ministri sotsiaalmeedias kirjutatut, kus otsused on justkui tehtud ja plaan paigas. Olen ministrile esitanud kutse Hiiumaale tulla ning loodetavasti saab see lähiajal teoks.“
Hergo Tasuja | Erakogu
Evelyn Sepp, kes on lõpetanud Hiiumaa Ametikoolis nii linnaaedniku kui maastikuehitaja erialad, on viimastel päevadel olnud suuremas sõnasõjas kooli saatuse üle haridusminister Kristina Kallasega. Ta leiab, et täiskasvanute aiandusõpet hobihariduseks ja õppureid sariõppijateks nimetades alavääristab minister kõiki selle ameti kandjaid. Kommenteerides etteheidet, justkui võtaks täiskasvanud noortelt koolikohti ära, kirjutab Roheliste esimees Sepp: „Hiiumaal kavatseb minister vaatamata oma „murest laste pärast“ käituda aga vastupidiselt, sulgeda just põhihariduse baasil olevad õppekavad, millele on korralik konkurss. Tõsi, noored neile õppekavadele paraku ei kandideeri. Miks? Ilmselt põhjusel, et füüsilised, aga samas nõudlikud tööd ei ole tänapäeva noorte nutipõlvkonnale kuigi atraktiivsed.“ Sepp viitab, täiskasvanud õppijad on sageli just need, tänu kellele tekib koolidel üldse võimalus vajalikke õppekavasid üleval pidada, mis loob noortele hoopis õpivõimalusi juurde, mitte ei võta neid ära.
Evelyn Sepp | Erakogu
Triin Laasi-Õige näeb noorte eemalejäämises muid põhjusi: „Vastuvõtutingimuste poolest justkui põhiharidusejärgne õpe – näiteks floristi õpe 4. kutsetasemel, mis on disainitud sessioonõppena e-õppe teel, on suunatud täiskasvanud õppijatele ja põhikoolist tulijate jaoks tegelikult ei sobi.“
Ettevõtjate ootused
Dagöplasti juht Kulvo Pendra näeb Hiiumaa Ametikooli rolli laiemalt kui puhtalt oma ettevõttele töötajate koolitamise kohta. „Kogu Eesti plastitööstus, rääkimata Hiiumaast ei vaja nii palju töötajaid, et sellest üksi jätkuks kooli ülalpidamiseks,“ ütles Pendra Hiiu Lehele. Aastate jooksul on Dagöplasti töötajad HAKis täiendõpet saanud ja ka sel õppeaastal alustab koostöös üks kursus. Hiiumaa väiksus tähendab Pendra arvates, et ainult siinse tööjõuvajaduse jaoks kooli pidada ei jaksa, samas kooli on vaja ja ainus viis seda pidada, on „eksport“ ehk õppurite meelitamine mujalt. „Hiidlaste endi jaoks on ametikool pakkunud just selliseid täiendõppe võimalusi, mis saarel vajalikud – väikesadama spetsialist, millega kaasneb väikelaevajuhi tunnistus, bussi- ja veoautojuhi kutsetunnistus. Need on oskused, mis käivad hiidlaste elu juurde,“ väidab Pendra. Kui kooli majandamiseks väljaspoolt tulevate õppijatega on vaja pakkuda aedniku ja floristika kursuseid, siis olgu nii, leiab ettevõtja. Samas võib tema arvates muidugi täiskasvanud õppijatele väikest omaosalust kulude katmisel kaaluda.
Kooli roll on aga Dagöplasti juhi jaoks laiemgi: „Meie töötajate seas on ka neid, kes on töö kõrvalt õppinud näiteks floristiks ja lõpuks on see ka ettevõttele omaette väärtus, kui inimesed on õnnelikud. Tundub, et floristiõpe just seda neile pakub.“ Kool on lisaks ka kogukond, vaatamisväärsus, ürituste toimumispaik, mis on Pendra arvates Hiiumaa idaosas ainus potentsiaalne tõmbekeskus. „Selge on see, et pisike põhikool mõisa kütta ja hoida ei jaksa, iseasi kas tõesti haridusministeerium peab seda kinnisvara haldama,“ tõdes Pendra. Ettevõtjale teeb tuska ka see, et riik pole ju tegelikult veel kuskilt kokku hoidma hakanudki ja „kas nüüd just see Hiiumaa Ametikool on see koht, kust Eesti riigi rahanduse kordategemist alustama peaks?“ Ametikool, vald ja turismiettevõtjad võiks koos mõelda, kuidas selle Hiiumaa ühe suurima vaatamisväärsuse ellujäämine tagada, leiab Pendra.
Kulvo Pendra | Erakogu
Hiiumaa suurimaid IT ettevõtjaid Oliver Kadak (STATS juhtiv partner) kardab, et Hiiumaa Ametikooli võimalik sulgemine või kolimine tähendaks ka Suuremõisa põhikooli lõppu. Sinna asub kohe õppima juba pere kolmas laps. Elukestva õppe ja ametikooli võimaliku rolli osas on ettevõtjal mitmeid ideid: „Tuleviku ametid on sellised, millest meil täna aimugi ei ole. Praegu näen, et näiteks väga hästi makstud andmeanalüütikud teevad suures osas kaugtööd ja võivad istuda absoluutselt ükskõik millises maailma nurgas. Küsimus on ainult selles, milline koht pakub sobivat keskkonda näiteks ka sellise kaugtöötaja perele. Erinevate kaugtöörollide väjaõpe võiks olla üks võimalus, samal ajal saaks siia tuua ka õpetama oma ala rahvusvahelisi tipptegijaid.“ Täiskasvanute ümberõppe suhtes on ettevõtja pigem optimistlik: „Vananevas ühiskonnas peame väärtustama vanemate inimeste panust ja ka elukutsevahetust soosima, mitte inimesi liiga vara maha kandma. Mina palkan hea meelega 59+ vanuses inimesi, sest neil on kompetentsi ja kogemust.“
Kirgliku hobiaednikuna tahaks Kadak aga teada, kui palju HAKist välja tulnud linnaaednikke sellel erialal tööle on hakanud. Hoolimata väga kõrgetasemelisest haridusest, mille linnaaednikud koolist saavad, on ettevõtja ise tulutult otsinud inimest, kes täiskohaga tema Hiiumaa rodoaia ja istutusalade eest hoolitseks. „Hiiumaal oleks kindlasti veelgi aedu, mis tööd võiks pakkuda ja kasvõi turismiobjektideks muutuda. Aga isegi kui inimesed õpivad neid erialasid n-ö oma lõbuks, siis võibolla on see ühiskonnale kokkuvõttes vähem kulukas, kui heitunud pensionieelikute probleemidega tegeleda,“ leiab tehnoloogiaettevõtja.
Oliver Kadak | Erakogu
Hiiumaa Koostöökogu projektide koordinaator ja Lavendlitalu omanik Taavi Liivandi on haridusministriga sama meelt, et hetkel HAKi (ja ka paljude teiste õppeasutuste) mudel ei ole ei jätkusuutlik ega paku ka erilist väärtust Hiiumaa inimestele ja Hiiumaale laiemalt: „Tegemist on ikkagi tugevalt hobiharidusega – mina ei ole näinud ühtegi uuringut, et kui palju reaalselt inimesed peale lõpetamist on õpitud erialale tööle läinud, kas siis mandrile või Hiiumaale.“ Hiiumaa asukohast tingituna usub Liivandi, et nii esmase kõrg- ja kutsehariduse kui ka elukestva ümberõppe järele on nii vajadust kui võimalust. Kõige tähtsamaks peab ta, et see pakuks ka kohalikele inimestele võimalust Hiiumaal tasuvat tööd teha, kas siis kohapeal või teenusena väljapoole. Valdkonnad, kuhu võiks Liivandi arvates panustada, on andmeanalüütika, taastuvenergeetika ja energiakogukonnad ja sinimajandus. Kohalikku eripära arvestades lisaks ka jätkusuutlik plastitehnoloogia ja puidukeemia.
Liivandi hindab kõrgelt Hiiumaa ametikooli sealse suurepärase välja arendatud taristu pärast. Kaugtöö võimaldaks targasti kasutada lektoritena erialade tippe, kes ei pea tingimata kohale tulema. Liivandi kriitikanool lendab nii koolijuhi kui KOVi suunas: „Tegelikult on neid kõiki mõtteid aastate jooksul välja pakutud, aga kuna puudub visiooniga juht ja KOVil on leige huvi, siis oleme jõudnud paratamatult sinna, kus me täna oleme. Riigi asemel ma paneks HAKi kinni ja RKASile kinnistu müüki. Kahjuks täna ta ei loo kogukonnale ja majandusele laiemalt sellist väärtust kui kasvõi Haapsalu või Kuressaare Ametikoolid.“ Liivandi loodab parimat: “Õnneks on täna juba väga palju põnevaid koolimudeleid (kasvõi Kood Jõhvi näol), mis suudavad väärtust luua ka väiksemates ja kaugemates kohtades.”
Taavi Liivandi | Erakogu
Raido Randmaa | Erakogu
Kaja Antons | Erakogu
