Hiiumaa muuseumi direktor ja peavarahoidja kinnitavad, et Tobiase muuseumi hoonet pole selle avamisest saati köetud ja äkiline temperatuurimuutus võiks ekspositsioonile hoopis kahju teha. Seni on hoiutingimustega rahul olnud ka teatri- ja muusikamuuseumi teadurid.
Laupäeval käis Tobiase sünnimajas asuva muuseumi olukorraga tutvumas ja lahendusi otsimas Hiiumaa muuseuminõukogu liige ja kultuuritoetaja Enn Kunila. Teenäitajateks olid talle Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand ja peavarahoidja Helgi Põllo.
Muuseum alati süüdi
Selirand ütles, et teda häirib teatri- ja muusikamuuseumi (TMM) direktori Ülle Reimetsa tehtud kriitika memoriaalmuuseumis asuvate pillide halva seisukorra kohta. “Reimets ütles, et siin on kohutavad kahjustused juhtunud, kuna 2008. aastast pole maja köetud, aga see ei vasta tõele,” kinnitas Selirand.
Põllo demonstreeris, et üks neljast muusikariistast, Tobiase pianiino, on mängukorras, kuigi vajab häälestamist. “Sellega ei ole tõesti midagi hullu juhtunud. Loomulikult võiks see olla paremates tingimustes, aga selle äkiline viimine paremasse kohta võib pilli oluliselt kahjustada,” selgitas ta. Põllo lisas, et see pill on samas majas olnud muuseumi algusest peale.
Ülejäänud kaks pilli on aga Seliranna sõnul samas, suhteliselt kehvas seisukorras, nagu need kunagi muuseumi toodi. “Need ei olegi pillid, need on varemed,” kinnitas ta.
Üks, kõige paremas seisukorras tiibklaver, mis Tobiasele kuulunud, restaureeriti ja viidi 1998. aastal Hiiumaa muuseumisse ning on töökorras. Põllo meenutas, kuidas selle äraviimine memoriaalmuuseumist põhjustas omal ajal peaaegu et rahvusvahelise skandaali. Muuseumi töötajaid süüdistati memoriaalmuuseumi terviku rikkumises, nende peale kaevati ministeeriumile ja nad pidid enda tegevust õigustama. “Ei aidanud ka see kui selgitasime, et tegime seda pilli huvides. Nüüd tundub see väga naljakas, et siis kui me memoriaalmuuseumi kõige paremat pilli päästsime, oli see probleem,” ütles Põllo ja tõdes, et ei oskagi öelda, millises positsioonis olla, sest iga ajahetk annab uue sisendi.
Maja kütmata aastast 1973
Ka selgitas Selirand, et Tobiase muuseumi hoonet polegi kunagi köetud selle tegelikus tähenduses. Aastast 1973, mil memoriaalmuuseum avati kuni aastani 2000 maja ei köetud üldse. Siis laskis Selirand üles panna kaks elektriradiaatorit, mis olid seatud sügisel-talvel ruumides viiekraadist temperatuuri hoidma. 2008. aastal kui muuseumil enam ei jätkunud raha elektri eest tasumiseks, lülitati need välja.
Direktor Selirand ütles, et kui möödunud või ülemöödunud suvel käis Reimets koos TMMi teaduritega Tobiase muuseumit vaatamas, siis leiti kõik korras olevat. “Maja ei köetud juba siis. Huvitav, et nüüd järsku on kõik nii katastroofiliselt muutunud?” märkis Selirand.
Põllo selgitas, et originaalahjud pole ammu enam sellises seisus, et neid üldse kütta saaks. Pliit on küll korrastatud, kuid sellega ei saa mingil moel hoones ühtlast temperatuuri hoida. “Siis peaks siin keegi pidevalt elama,” leidis Põllo.
Maja hoiab rookatus
Kunila uuris, milline on muuseumi suhe muinsuskaitsega. Selirand kinnitas, et muinsuskaitse hoiab majal silma peal ning on selle olukorraga rahul.
“Majal on kogu aeg katus peal olnud ja hoone pole ohus olnud. Loomulikult vajab see maja korraks täiesti tühjaks tegemist ja ülelupjamist, ekspositsioon uuendamist, aga see on üks suurem töö…,” ütles Põllo. Ta nentis, et muuseumil selleks vahendeid lihtsalt ei ole. Kui ministeeriumilt raha tulebki, siis kulub see n-ö hädapäraste aukude lappimiseks.
Selirand meenutas, et viimati lubjati hoonet 1976. aasta paiku. Ta lisas, et just hoone seest lubjatud seinad ja rookatus ongi taganud kõigi museaalide suhteliselt hea seisukorra. “Kui see kole kisa hakkas TTMi direktori poolt, et kõik laguneb ja niiske on, siis muinsuskaitseinspektor ja meie muuseuminõukogu liige Dan Lukas, kes meiega siin kaasas oli, ütles, et ärge rääkige seda juttu – siin on rookatus, mis imab talvel liigse niiskuse sisse, suvel kuival ajal aga annab niiskust juurde. Ja kõik see käib pikkamööda, mitte piuh ja pauh,” vahendas direktor. “Jah, kui ma paneks nüüd siia ahju alla tule, siis kukuks kogu krohv alla või siis peaks keegi aastaringi neid ruume kütma,” selgitas Selirand.
“Selles ongi asi, et need on need tingimused, milles me praegu saame muuseumi hoida ja selles pole mingit pahatahtlikkust,” kinnitas Põllo. Ta lisas, et loomulikult vajaks kõik, nii ekspositsioon kui maja, juba värskendamist ning ehk ongi nüüd käes otsustamise koht: “Kui aga sellele teemale hakkab negatiivne varjund tulema juurde…”
Mis oleks lahendus?
Kunila küsis, mis oleks lahendus ja Selirand vastas, et seda on muuseumi töötajad otsinud juba tükk aega. Direktor viitas ka reedeses Hiiu Lehes ilmunud kuulutusele, milles muuseum, nüüd juba ministeeriumi loal, otsib koostööpartnerit, kes oleks huvitatud muuseumi filiaalide rendilevõtmisest.
Samuti on direktor võtnud kinnisvarafirmadelt hinnapakkumised filiaalide rendihinna väljaselgitamiseks. Eksperthinnangut on vaja, et kuulutada välja rendikonkurss.
Kunila küsis, mida sellises muuseumis üldse on välja rentida: “See ei ole ju äriprojekt – siia on vaja raha sisse panna ja seda ei teeni tagasi,” nentis Kunila.
Põllo ütles, et ka tema ei saa sellest aru. Ta vahendas ministeeriumi seisukohta, et kogu muuseumikompleksist võiks vaid üks tuba jääda Tobiasele pühendatuks ja ülejäänut kasutada millekski muuks. “Aga mis see muu on kui siin pole vett ega kütet sees – kui pole kaasaegseid tingimusi?” küsis peavarahoidja.
“Ma ei tea kas ma olen õigel teel, aga minu meelest on Tobias Eesti muusikas nagu Laikmaa Eesti kunstis,” märkis Kunila. “Tegin enda jaoks selgeks, mida Tobias Eesti kultuuri jaoks tähendab – ta on Eesti kultuuris erakordne,” lisas ta.
Kunila leidis, et isegi kui hoone saaks lähiajal remonditud, ei lahendaks see veel kogu probleemi. Ka ühe inimese töölevõtmisest ei piisa. “Mina lahendaks seda komplekssemalt ja majamuuseum on vaid osa sellest. Tobiase teema arendamisele peaks pühenduma terve Hiiumaa, mitte ainult see koht siin – ja suund peaks olema Tobiase fenomeni teadvustamisele ja rakendamisele kogu Hiiumaa huvides,” ütles Kunila.
Lahendusi ta veel välja käia ei osanud, kuid lubas sel teemal kindlasti rääkida ka kultuuriminister Rein Langiga.
