Kõik lapsevanemad soovivad oma lapsele parimat. Me loodame, et sama soov on kõigil täiskasvanutel, kes lastega tegelevad. Kuidas seda soovi ellu viia? Kuidas last parimal moel kasvatada ja arendada?
Kes meist poleks kuulnud ütlemist “Laps räägib siis kui kana pissib”. Kas see kehtib ka 21. sajandil? Eestis on levinud arusaam, et väike vits õigel ajal teeb lapsele head ja aitab tal kasvada tubliks inimeseks. Kas see tõesti on nii? Kui palju me küsime lapse arvamust ja tegelikult arvestame lapse seisukohaga teda puudutavates küsimustes?
Kuidas maailm paistab, kui oled väike. Mida tähendab lapsele öeldud sõna “kohe” ja millist käitumist ootame sama sõna korral täiskasvanult? Mis tunne on, kui otsustatakse sinu eest ilma sinu arvamust küsimata? Mida tunneb samas olukorras laps?
Need ja paljud teised laste õigusi ja parimaid huvisid puudutavad küsimused on fookuses ülemaailmsel lastepäeval, mida paljudes riikides tähistatakse 20. novembril. Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal.
Konventsiooni on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas – õigus hoolitsusele, õigus kaitsele, autonoomia ja osalemisega seotud õigused. Selle koostamisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhiliste vajaduste rahuldamine ning pakkuda tuge lapse isiksuse, annete ja võimete arenguks.
Rahvusvahelise lapse õiguse päeval pööratakse tähelepanu laste õigustele, vabadustele, lapstööjõule, laste kaitsele, haridusele, toidule, tervisele.
Last puudutavate otsuste tegemisel on keskseks põhimõtteks lähtumine lapse huvidest, mis teisest küljest ei tähenda, et lapse huvid kaaluksid alati üles täiskasvanute või avalikud huvid. Kui palju me tegelikult oleme valmis lähtuma lapse parimatest huvidest kodus, lasteaias, koolis, koduvallas, riigis?
Lapsel on õigus väljendada oma vaateid ja õigus osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel. Oluline on lapsele arusaadaval viisil anda talle piisavalt infot, et ta saaks oma arvamuse kujundada. Lapse seisukohaga tuleb ka otsuse tegemisel arvestada ja põhjalikult kaaluda, mis ei tähenda, et alati tuleb teha nagu laps tahab. Kui otsustatakse teisiti, siis tuleb lapsele selgitada, mis põhjused tingisid sellise otsuse.
Lapse parimad huvid tuleb välja selgitada iga otsuse puhul, mis puudutab last, nii lasteasutuses kui mujal. Selleks tuleb anda lapsele võimalus väljendada oma seisukohta ja sellega otsuse tegemisel arvestada. Sellest põhimõttest lähtub ka uus lastekaitseseadus, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist.
Uus lastekaitseseadus sätestab ka lapse heaolu mõiste: “Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud” ning lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted.
Hiiumaa Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoog Aasa Saarna tõi näiteks lapse koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamise, mille juures on väga oluline küsida lapse enda arvamust.
Seitsmeaastase siiras tõdemus, et tema ei taha laua taga õppida, viitab, et laps ei pruugi olla veel kooliküps. Nõustamisprotsessis last aktiivselt kuulates ei tohi alahinnata tema mõtteid, soove, sõnastust. Lapse motiveerituse ja vastutusevõtmise võti teda puudutavates otsustes on kaasamine ning tema tahte arvestamine. Kui mingil põhjusel tehakse last puudutav otsus, mis ei ühti tema arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
Hiiumaa Rajaleidja keskus töötab selle nimel, et igal lapsel oleks võimalus õnnestuda.
Aasa Saarna
Tiina Talussaar
