KADRI PULK Oma murelikus kirjas kirjutab paljusid hiidlasi linnurännakutel juhendanud Vello Tarning, et on paljude aastate jooksul püüdnud hoida tempot metsaraiega, viies metsa pesakaste, ja kui puud, mille külge need olid kinnitatud, on maha raiutud, pannud pesakastid järgmisesse metsatukka.
300 pesakasti tihastele
Metslindude rännet uurima asudes õnnestus tal oma hobi raames metsa viia ja üles panna üle 300 tihaste pesakasti. Kuna abilisi tal ei olnud, siis tuli kõigega ise hakkama saada. “Hinges peab olema ka veidi lapselikku uudishimu, mis paneb sind puu otsa ronima,” kirjeldas Tarning oma algusaastate indu.
Peale mõneaastast tööd, kui ta oli jõudnud oma vaatlustega niikaugele, et hakkasid tulema rändeteated tema rõngastatud lindude kohta, saabus ootamatu krahh.
Tarning meenutab: “Ühel ilusal kevadhommikul, kui sõitsin Kaibaldi metsa pesakaste üle vaatama, kevadpuhastust tegema, jätsin auto seisma, et kas olen sõitnud valele metsateele, sest mulle vaatas vastu suur lageraielank. Ei, kõik oli õige. Klomp tuli kurku. Seal, kus olid olnud mu pesakastid, oli lageraielank. Minu vaatluste jada oli läbi lõigatud.”
Viimane taoline “pauk” tabas teda umbes aasta eest. Kuigi ta viis pesakastid eri kohtadesse, tõdeb ta, et varem või hiljem on needki metsad kadunud ning nüüdseks on pesakastide arv langenud 50ni.
Tarningu vaatluste keskmes ongi tihased. Nende uurimiseks rõngastab ta linnud ja teeb seda siis, kui pesades on juba pojad. Selle kohta, kuhu nad edasi lendavad, laekuvad teated ehk taasleiud rõngastusbüroosse Matsalu keskuses. Aastate jooksul on Tarning pannud rõngad jalga enam kui 5000 rasvatihasele, poegadest vanalindudeni ja nemad on tema uurimistöö alus.
Meenutusi jagades kuuluvad tema tänusõnad Indrek Pisale, kes oli Putkaste metskonna metsaülem ja aitas tuua uued pesakastid Leluselja metsadesse ning Tiit Leitole, kes suunas teda rännet uurima.
“Nüüd, kevadel metsas liikudes on kurb tunne, kui kuulen tihaste hääli, kes on ametis pesakoha leidmisega,” ütleb Tarning, kes, mõistes küll metsaraie vajalikkust, kannab hinges valu katkenud töö pärast.
Tarning arvab, et pooleli jäänud vaatluste jätkamiseks peaks olema paarsada pesakasti. Ta on arvestanud, et ühe pesakasti hind oleks ligikaudu 4 eurot, kokku seega 800 eurot. Tarning loodab, et ehk leidub inimesi, kes oleksid seda tööd nõus rahaliselt toetama ja endast teada andma tema telefonil 5558 4905 või siis tegema annetuse Vello
Tarningu kontole Swedbankis EE372200001104429984
Kevadränne toimub varem
“Kui tihased siit lahkuvad, siis lendavad nad algul mööda maa äärt kuni Ristnani välja ja kui juhtud peale, on ilus vaadata, kuidas nad sealt üle mere lendavad,” kirjeldas Tarning.
Lindude rändesuunad ja -ajad on sajanditega välja kujunenud ja need ei ole muutunud – jõulude paiku lendavad nad ära ja kevadel saabuvad tagasi.
Tarningu sõnul tänavusel kevadel linnuvaatlejate gruppe eriolukorra tõttu kokku ei kutsutud ja linnuhuvilised tegutsevad omaette. Näiteks kevadisel linnulugemisel osaleb tema teada Hiiumaal ligi kümmekond entusiasti. Praegu on käsil rändlindude loendus. Esimesed saabujad olid haned ja lagled, n-ö suured läbirändajad, arktikalinnud. Nad lähevad tagasi oma pesitsusaladele, mis on küllaltki kaugel, Põhja-Soome märgaladel, osa lendab ka Venemaale, taigasse.
Umbes pooled rändlindudest on juba kohale jõudnud, praegu [reedel, 24. aprillil – toim] tulevad just mets-lehelinnud ja laululinnud, suurtes parvedes. Lõuna pool on nähtud ka juba pääsukest. Väike-lehelind ja silk-solk on kohal ning käblik laulab väga hästi. Rästad tulid – vainurästas ja laulurästas, loetles Tarning.
“Mets on sädinat täis juba. Käin ja kuulan neid, et laulu järgi eristada ja ehk saan jälle mõne uue liigi juurde. Sel kevadel olen loendanud erinevaid linde kolmekümne ringis,” ütles Tarning uhkusenoodiga hääles.
Tänavune kevad on ka lindudel ligi kümmekond päeva tavapärasest varasem. Eriti puudutab see veelinde – kohal on juba erinevad pardiliigid ja hanelised. Kohe on tulemas pääsukesed, kägu ja ööbik.
“Kui toomingad lähevad lehte, siis hakkab ööbik kohe häält tegema, laksutama. Ajastab oma tuleku selleks ajaks. Prognoos on praegu selline, et toomingad nädala pärast juba õitsevad, see on ka varem kui tavaliselt kevadeti,” selgitas kogenud linnuvaatleja.
“Kui Käina lahte minna vaatama, siis kormoranid on kohal, hakkavad seal laidude peal pesitsema. Käisime neid vaatamas ja lugemas ning muutusi arvukuses pole märgata. Neil on juurdekasv väga tugev ja kui panime rõngaid, nägime, et nad tulevad väga suure ala pealt, nii Saksamaalt kui ka näiteks Bulgaariast. Neid loendatakse binokliga, sest parved on suured,” selgitas ta.
Kes kaitseks väikelinde
Mis puudutab merikotkaid, kellele kormoranipojad on maiuspalaks, siis Tarning teab, et nende arvukus on suurenenud tugeva kaitse tõttu. “Merikotkaste pesakohad on teada ja viie kilomeetri raadiuses nende pesast ei tohi ühtki puud maha võtta,” rääkis Tarning.
Metsaraie aga mõjutab just väiksemaid linde, kuigi nendegi hulgas on kaitsealuseid liike, ei ole piirangud nii ranged ega keela raietöid.
Kuigi 15. aprillist algas riigimetsas lindude pesitsusaegne raierahu, siis tuues põhjenduseks kuuse-kooreüraski ulatusliku leviku, RMK sel aastal mingil määral metsa siiski raiub.
Tarning ütles oma tähelepanekutele tuginedes, et linnud ei kohane sellega, kui nii suured tükid metsast maha raiutakse.
“Seda mõju kohe ei näe, aga mõne aasta pärast tõenäoliselt väheneb lindude arvukus ja see selgub kuskil viie aasta pärast. Või liiguvad nad kuhugi kõrvalalale, ei tule enam siia, nad surutakse eemale. Lageraied teevad kahju lindudele,” ütles linnuvaatleja, kes näeb looduses märke, mida on mõnikord isegi kergem seletada kui inimeste otsuseid.
