Oktoobris valmib Tallinna lähistel M ja P Nurst uus tuhanderuutmeetrine rendipind. Hiiumaal asuva tehase töötajail siiski muretsemiseks põhjust pole, sest siinsed töökohad jäävad samuti alles.
Ligi 30 aastat Hiiumaal tegutsenud plastiettevõtte M ja P Nurst eelmise aasta käive oli üle 13 miljoni euro. Samas suurusjärgus on see olnud paar viimast aastat.
Ettevõtte juhataja Agur Nurs ütleb, et murranguline oli aasta 2017 – käive kasvas 65 protsenti ja juurde võeti koguni 60 töötajat.
“Sel hetkel tekkis koht, kus mõtlesime, et mis üldse arenguga edasi saab,” meenutab Nurs. Ühe suunana kaaluti siis laienemist mandrile. Möödunud aasta lõpuks see otsus ka täide viidi ning sõlmiti leping ettevõttega, kes tööstuse jaoks pinda rendib.
“Mandrile minek on paras väljakutse – see pole lihtsalt poest külmiku ostmine, et kui ei sobi, võtan järgmise – seda on pikalt mõeldud,” tõdeb Nurs.
Asukoht Angerja teel
Uus tehas hakkab paiknema Tallinna linna piiril Paldiski maantee ääres valmiva nn Harku ringi juures. Lähistel on mitmed asulad, kust edaspidi tööjõudu leida. Ka aadress on Hiiumaa ettevõttele igati sobilik, Angerja tee 38.
“Angerjat pole siin enam eriti nähtud, meres mõni üksik veel on, aga tegelikult on niisugune aadress puhas juhus,” ütleb Nurs.
Uues hoones saab olema 825 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda, büroo- ja olmepinda 130 ruutmeetrit. Hiiumaal asuva 6000ruutmeetrise tehasega võrreldes saab mandril asuv olema kordades väiksem. “Ma arvan, et praegu on see meie jaoks piisav,” ütleb Nurs.
Hiiumaal on ettevõttel 198 töötajat. Seda, kui palju töökohti on plaanis luua mandrile, ta veel öelda ei osanud. “Elame nii muutuvas maailmas – üks päev öeldakse kaks projekti ära, teine päev tuleb kolm asemele,” nendib Nurs. “Elutempo on nii kiire, et siin ja praegu midagi täpselt öelda on võimatu.”
Töökohad jäävad
Juhataja kinnitab, et Hiiumaa tehase personal oma töökohtade pärast muretsema ei pea: “Me ei vii Hiiumaalt midagi ära. Nende partneritega, kellega siin koostööd teeme, see koostöö kindlasti jätkub. Samuti töötajatega.”
Kindlasti tuleb Hiiumaalt kaasa võtta oskusi, aga mitte alalise töökohana: “Kontoritööd ja tellimusi hakatakse ilmselt ikkagi siit tegema ja meie jääme Hiiumaale alles. Mandrile tuleb lihtsalt üks haru.”
Masin ise ei tööta
Ettevõtte juhil jagub oma personali kohta vaid kiidusõnu: “Nad on tublid ja kust me neid tublisid inimesi niimoodi võtame, lihtsam on siin opereerida.”
Nurs tõdeb, et personali leida pole lihtne. “Praegu oleme leidnud päris tublid töötajad, eks leiaks edaspidi ka, aga tõenäoliselt sellist suurt vajadust, nagu kolm aastat tagasi, ei tule.” 2017 oli ettevõtte jaoks karm aasta, sest 60 uue töötaja väljaõpe võttis meeletult energiat.
Samas teevad plastitehases väga suure töö ära masinad, millest igaüks nõuab aga ka teadmistega töötajaid. “Päris nii ei ole, et paneme jaanuaris masina tööle ja detsembris lülitame välja – see oleks ulme ja päris nii see asi ei käi,” ütleb juhataja.
Ühe plastipingi eluiga on küll 15 aastat, seadmeid aga vahetatakse ettevõttes pidevalt ja need on tõeliselt kaasaegsed.
M ja P Nurst toodab plastdetaile, millest suurem osa läheb nende omatoodangu sisse. Lisaks tehakse kaabliköidikuid erinevatele seadmetele.
Sisuliselt kogu toodang eksporditakse Norrasse, Poola, Taani, Lätti, Leetu ja Soome. “Kui Eesti turul müüakse, siis see tähendab, et toode käib ära mujal ja tuleb hulgimüügi kaupluste kaudu siia tagasi,” selgitab Nurs.
Kaks “paha” annavad tööd
Kui mõni poliitik on üsna avalikult arvanud, et Hiiu saarelt võiks plastitehased üldse ära kaduda, siis Nursi sõnul nemad sellega algust teha ei kavatse.
“Eks arvamusi on erinevaid. Ma ei teagi, mis jalajälje plastitööstus siia jätma peaks, toome ju kõik materjali sisse ja veame toodangu välja. Kohapeale ei jää sisuliselt midagi. Inimesed saavad tööd – kas see on hea või halb, eks igaüks mõtleb ise,” arutleb Nurs ja viskab nalja, et Hiiumaal annavad tööd kaks paha asja, plast ja mets.
“Me võime ju siia ökosaare teha ja need tegevused lõpetada, aga siis peaks mingi alternatiivi ka välja mõtlema,” leiab ta.
