Tänavune Hiiumaa keskkonnapäev pühendati meremajandusele. Jaak Viilipus kliimaministeeriumi merendusosakonnast, vetikatööstuse EstAgar juhataja Urmas Pau, Avamere Vesiviljelejate Ühistu esimees Georg Linkov ning mereteadlane, akadeemik Tarmo Soomere tõdesid, et meri on Hiiumaa suurim rikkus ning mitmes mõttes alakasutatud ressurss. Hiiumaa merealade aktiivsema kasutuselevõtu täpset tegevusplaani veel kokku ei lepitud, kuid aruteludest jäi kõlama, et meri ongi Hiiumaa suur võimalus. Nõustun ning viskan märgutulle tõrvaseid männioksi juurde – mere-erialade eelisarendamisega Hiiumaal tuleb alustada kohe, sest tuleviku edukate edetabeli jõujooned pannakse paika tänases koolipingis.
Mis ekspordimajandust saab Hiiumaal teha?
Hinnaliste maavarade kaevandusi Hiiumaal pole ja metallurgiatööstust siia ei raja. Süsinikupõhise tipptehnoloogia jaoks ei leidu sobivat orgu ega spetsialiste. Plastiga prooviti ja mõnd aega läks hästi. Siis hakkas tunda andma, et ärieeldused, nagu tooraine, kliendid ning oskusteave on mere taga, transpordikomponent jäi toote omahinnas nii suureks, et hakkas konkurentsivõimet ahistama.
Lambaid-lehmi-hobuseid saab roostiku- ja võsasööjatena kasutada rannaniitude hoolduseks ning mõnes kohas mahuvad kivide vahele põllud, millelt mesilased lavendlimaitselist mett koguvad. Banaaniistandusi ega Uus-Meremaa meriinotööstusega sarnast mahtu saar aga välja ei anna.
Kalapüük toimib ning turismiteenuste kaudu tulevad esile surfikeskused, purjetamiskoolid, hülgevaatlused, sukeldumine ning paadilaenutused.
Koroona-aastatel sai hetkeks hoo sisse loome- ja kontoriinimeste kaugtöö Hiiumaa suvilates, kuid kui liikumispiirangud kadusid, taastus ka pendelränne – nüüd on neljapäev uus reede ja praamid.ee mandrile sõidu read on punases ka esmaspäeva esimesel poolel.
Ekspordist jäävad sõelale veel metsamüük ja turismiga seotud tegevused, kuid vallavalitsus, haridusasutused, toidupoed, ehitus ning teised kohalikud teenused endast suurt äri ei kujuta. Mis suunas siis areneda? Just, meri on mainimata. Kalapüük toimib ning turismiteenuste kaudu tulevad esile surfikeskused, purjetamiskoolid, hülgevaatlused, sukeldumine ning paadilaenutused. Täna on nende valdkondade käive ning töökohad siiski veel kaugel sellest, mis nad võiksid olla.
Majandusharu edu algab inimestest
Majandusvaldkond saab olla edukas, kui seal tegutsevad kompetentsed inimesed. Pädevus ei tähenda ainult diplomit, see eeldab ka tegelikke teadmisi, oskusi, kogemusi ning palju muud. Sealhulgas interdistsiplinaarset kujutlusvõimet, suhtlusvalmidust ehk sotsiaalseid oskusi, kultuuri- ja kontekstitaju ning valmisolekut elukestvaks õppeks.
Merelistest erialadest saab täna Hiiumaal õppida väikesadamaspetsialistiks, mis on parem kui mitte midagi. Riigieelarvelise aianduseriala kärpimine ähvardab suruda ametikooli Suuremõisast kuhugi mujale. Sadamaspetsialistid võiksid õppida ka Suuresadamas või Orjakus, kuid mõelda tuleks hoopis mereliste erialade valiku laiendamisele.
Sadamaspetsialistid võiksid õppida ka Suuresadamas või Orjakus, kuid mõelda tuleks hoopis mereliste erialade valiku laiendamisele.
Hiiumaal on merepiiri 325 kilomeetrit, Lätil 498. Aga Lätis on Mereakadeemia, mitu merekooli ja hulk teisi mereliste erialade õppeasutusi. 854-kilomeetrise rannajoonega Saaremaal on kaks mereerialade õppeasutust, Kuressaare kolledžis on väikelaevaehituse ja meretehnika erialad ning seal asub Baltimaade ainus 60-meetrine laevade mudelkatsebassein. Hiljuti avas kolledž ka sinimajanduse bakalaureuseõppe. Kuressaare ametikool sai tänavu 2 miljonit eurot tuule-energeetika erialade arendamiseks.
Mõtleme loetelule loo alguses. Mitu valdkonda on Hiiumaal katmata, mis juba lähitulevikus töötajaid vajavad? Lihtsalt rehkenduseks – iga meretuulik vajab aastas neli korda õlivahetust, lisaks muud hooldused, kaablite ja veealuste taristute kontrollid ja muu selline. Et tuuleparkide ehitamine Hiiumaa merealal ära sai blokeeritud, ei tähenda, et tuuleparke ei ehitata Liivi lahte, Saaremaa ümbrusse ja mujale. Sinna lähevad siis ka need töökohad koos neid teenindava käibega.
Hiiumaale jääb hulk muid merelisi võimalusi. Tuletornide turismimarsruudid, surfi- ja purjetamiskoolitused, hülgevaatlused, rannarootsi kultuuripärand, vrakisukeldumised ja nii edasi. Ehk oleks aeg ka muud merelised võimalused üle vaadata ja vastavate erialade spetsialistide koolitamisele mõelda?
