Jälgi meid
Tüür bänner

IN MEMORIAM

Sende Lipu In Memoriam 29. oktoober 1937 – 16. jaanuar 2022

Hiiu Leht
Oleme lugenud rohkesti Sende Lipu sisutihedaid järele­hüüdeid lahkunuile. Nüüd on meie kord meenutada.
Sende Lipu oli sündinud õpetaja. Tema õpetaja-ideaal on aastate jooksul saanud väljenduse raamatus “Armu­adrale sündind”. Peategelane Riia alias Sende astub oma kodukooli Emmastesse esimese ja kolmanda liit­klassi ette 1957. aasta sügisel. Kõik on uus ja põnev, nii palju on vaja õppida ja katsetada. Mõnikord tuleb vastu seista käsureeglitele, kord asuda oma kasvandike poolele. Sihiks ikka tegusate osavõtvate inimeste kasvatamine ja kujundamine. Kord hindab vigu täis kirjandi viiega, sest poiss kirjutab oma kodumurdes ja tema teisiti ei oska. Teinekord vihuvad poistega kas või hilisööni tantsu õppida, sest tema õpilased peavad kõik tantsida oskama. Kehalise kasvatuse õpetajana tuleb ette valmistada õpilasi võrkpallilahinguteks või kergejõustiku radadele minekuks. Ühiskondlikke ülesandeid jagub kuhjaga, kõigeks peab aega jätkuma. Kahjuks jääb küll Riia-raamat pooleli…
Aga Sende elas oma Emmaste-aastad koolis lõpuni. Oli edukas naissportlane kergejõustiku jõualadel: kuulitõukes ja kettaheites (tulemus 31.85 on Hiiumaa 1959. a rekorditabelis). Jõudis omandada eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse kaugõppe teel Tallinna Peda­googilises Instituudis. Jõudis aastakümneid juhendada Emmaste kooli näiteringe (neid juhtus aasta jooksul mõnikord mitu olema). Osales oma näiteringi liikmetega suveseminaridel, kursustel, ühisettevõtmistel. Meeldejäävad olid “Hundimõrsja” etendused koostöös Palade kooli õpilastega nii Sõru rannas kui ka Soeras ja Kukka rannas. Rõõmu ja lustiga tulid Emmaste poisid-­tüdrukud Kärdlasse näite­ringide ülevaatustele, noppides parimate osaliste auhindu ja edasipääsu vaba­riiklikele kokkutulekuile. Mõnegi aasta juhendas enne aastatuhande vahetust Emmaste õpilasi osa saamaks vabariiklikest murdepäevadest. Õpilased mäletavad teda erakordselt hooliva õpetajana.
Koolielu kõrval jätkus tegemisi kõikjal. Meelis­tegevuseks ikka kodu­paiga kultuurisündmused, hilisemal ajal Sõru otsa murde­küsimustega tegelemine. Lisaks ohtrale murde­kasutusele oma raamatus “Armuadrale sündind” oli ta Jegard Kõmmuse “Iiu Leiger” murraku toimetaja, Helen Kõmmuse koostatud “Elutöö ühe ööga” ühe osa kirjutaja, andis olulise panuse Jegard Kõmmuse värskelt ilmunud teosele “Hiiumaa meremees jutustab 2.”
Heaks nõuandjaks ja eestseisjaks on ta olnud Sõru muuseumi töös, oli Eesti Rahvaluule Arhiivi kirja­saatja, oli kaastegev Pärnade sugupuu trükise välja­andmisel. Sakase küla­seltsi korraldatud “Pühalepa Triibu” päevadele jõudis ta Sõru otsast esinema. Sende nimi on teiste Hiiumaa keele­tegijate kõrval Lõpe pargi keelepuule seatud. Aastaid osales piirkondliku lastekaitse­fondi töös. Ehk jõudnuks ta oma raamatu teise osaga lõpule, aga ikka tuli muid toimetusi vahele. Kes veel oleks mäletanud ja kirja pannud nii hästi oma lahkunud kaasteeliste tegemisi koolis või külas? Suurepärase mälu ja huvi tõttu on Sende raamat rikas arvukatest juhtumitest, sündmustest, tegelastest, rahvalugudest ja sõnavarast. Imetlen Sende teadmisi kohalikust ajaloost, samas ka tõsiseid uuringuid ajaloo ja isikute kohta, mis peegeldusid raamatus. Eks ikka mõnedki kiiksud said vürtsiks lisatud.
Siin vaid killuke Sende tegemistest. Oma elurõõmuga on ta võitnud elus takistused ja tervisehädad. Aga siinpool olijaile on jäänud tema head sõnad ja soovid, kõige ilusa ja hea märkamine, kõikjal toeks ja abiks olemine.
AARE RISTMÄGI

Veel lugemist:

IN MEMORIAM

“Ei ole õige öelda, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe. Nad on sooja hommiku sarnased. Nad tulevad...