Erakogu tulevad ja lähevad.
On inimesi,
kes tulevad
ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku sarnased.
Nad tulevad
ja tulevad
ja tulek on lõpmatu liginemine.”
A. Suumann
On inimesi, kes tulevad Hiiumaale ja jäävad alatiseks meie saarele. Neist saab osa meie kogukonnast ja nad teenivad armastusega hiidlasi. Ühel päeval saab neist mälestusekild kogukonna loos.
Üks neist on Käina perearst Marje Vann.
Marje tuli ülikooli lõpetamise järel 1982. aastal elama Hiiumaale abikaasa kodukülla Kassarisse ja asus tööle Selja haiglas lastearstina.
1985. aastal jätkas ta lastearsti tööd vastvalminud Käina ambulatooriumis. Noore ja ettevõtlikuna rajas ta seal lastebasseini, kus beebid said raviujumist.
Marje oskas väga hästi näha oma töö eesmärki: anda parimat arstiabi omakandi rahvale.
Ta ei piirdunud Hiiumaal kättesaadavaga, vaid otsis oma patsientidele abivõimalusi ka kaugemalt. Temas oli riskijulgust ja eesmärgipärast pingutamist. Ta oli esimene Hiiumaa arstidest, kes omandas perearsti kutse ja alustas 1994. aastal oma praksisega. Tema praksisele kuulus kvaliteedimärk nii patsientide südames kui Eesti Perearstide seltsi hinnangul.
Töökaaslaste sõnul oli Marje südamlik, töökas, abivalmis ja edumeelne. Tal oli aega kõigi jaoks. Patsientide küsitlemisel ja haiguslugude koostamisel oli ta põhjalik. Tihti võttis ta tööd koju kaasa, täiendas ja õppis palju.
Marje teadis, et arsti vastutus ei lõpe õige diagnoosi ja parima raviga. Ta nägi oma kabinetist kaugemale ja muretses, kes aastate kuludes ometi Hiiumaa inimesi ravib. Pensioniea saabudes jätkas ta arstitööd. Oma nimistu andis ta edasi moel, et Käinas oleks tagatud arsti ja õdede vastuvõtt kohapeal.
Selleks, et kõik patsiendid oleksid aidatud ja nende abivõimalused kaalutud, venisid tema tööpäevad vahel hilisõhtutesse. Ühel hetkel võttis ta selle kokku kurbliku tõdemusega: “arstina töötades ei jää enese murede jaoks aega”.
Marje oli inimene, kes armastas ilu. Ta oli lõpetanud muusikakallakuga kooli ja oskas mängida akordioni. Ta laulis Hiiumaa kirikukooris, tegeles rahvatantsuga. Tema tantsujalad olid puutunud mitme riigi pinda.
Ta armastas klassikalist muusikat, käis kontsertidel ning kutsus naabreid ja sõpru kaasa kontsertidele ja teatrietendustele.
Marje suutis luua ilu ja soojust enda ümber. Parim märk sellest on abikaasaga koos rajatud kodu Kassari Tagukülas, kuhu nad asusid elama 1994. aastal. Kodu juures oli tal nii niitmata rohumaa, kus sai imetleda looduslillede ilu, kui ka lillepeenrad ja viljapuuaed. Ta hindas väga puhast loodust.
Marje oli väga koduhoidev. Talle meeldis metsas marjul käia ja hoidiseid valmistada. Ta käis pidevalt oma koeraga jalutamas ja võimalusel suusatamas. Eriline koht Marje südames oli tütrepoeg Tristanil, neil oli omavahel väga tugev side. Tristanil oli korduvalt võimalus käia vanaemaga koos välisreisidel.
Marje oskas näha ja püüdis alles hoida ilusaid hetki. Tema kaamera püüdis kinni kauneid loodusvaateid. Need pildid kaunistasid tema töökoha vastuvõturuumi ja jõudsid tema sõprade koduseintele. Tema looming sai auhinna pühapaikade fotokonkursil. Marje maalis.
Marje armastas loodust ja liikumist ning oli tõsine Muku klubi liige. Käis ka mere süstamatkal ümber Hiiumaa. Oma matkasõpruskonnaga oli ta käinud Prantsusmaal, Norras, Islandil ja mujal.
Kassari Haridusseltsi naised räägivad Marjest kui väga töökast inimesest. Isegi siis, kui tal aega ei olnud hoogtööpäevakust osa võtta, tegi ta hiljem kaotatud päeva tasa. Ta ei jätnud kunagi kutset vastu võtmata, alati leidis võimaluse ikka kasulik olla.
Sõbrad ja tuttavad iseloomustasid Marjet vaikse, sihikindla, väga kohusetundliku, kunstilembese, abivalmi ja hoolitsetud toreda inimesena. Ta ei liialdanud millegagi, ei virisenud kunagi, kõiges oli arukas ja korrektne. Temaga koos oli turvaline olla.
Kevadelõhnalise 3. märtsi ennelõunal lõppes Marje teekond selles ilmas. Ta oli hea arst heal maal. Ta armastas oma Hiiumaad ja oma väikest Kassari saart. Ta armastas ja oskas eriliselt aidata hiidlasi, oma rahvast.
Oleme selle eest talle tänulikud.
Antud andmete kokkupanemisel rääkisid kaasa lähedased, Tiiu Kopli, Merike Niimann, Helvi Mikk, Reet Kääramees ja Helin Kääramees, Ülo Lember, Terje Saviauk ja teised.
