9. mai istungil kuulas kohus üle Kärdla sadama kriminaalasjas süüdistatavad, kelle ütlused olid varasemaga võrreldes muutunud. Täna algavad kohtuvaidlused, kus osapooled saavad esitada juhtunust oma versiooni.
Kärdla sadama kriminaalasja kümnest süüdistatavast on kohtuprotsessi lõppfaasiks alles jäänud viis. 9. mai istungil kuulati üle Raigo Sahtel, Tanel Malk ja Urmas Varris. Ükski kolmest end süüdi ei tunnistanud. Kahtlustatavad on ka Varrisega seotud OÜ Seller Hulgi ja Malgaga seotud OÜ Faasion.
Samal istungil teatas kohtunik Piia Jaaksoo veel ühe süüaluse, OÜ Nautic suhtes menetluse lõpetamisest, kuna ettevõte on registrist kustutatud.
Tänavu 1. veebruaril kustutati registrist SA Kärdla Sadam ja sellega rauges ka kriminaalmenetlus sihtasutuse vastu.
Suvel 2018 lõpetas kohus kriminaalmenetluse Aivar Tammeveski suhtes leides, et tema süü ei olnud suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi.
Juba 2017. aasta septembris mõistis kohus kokkuleppemenetluses süüdi Kärdla sadama endise juhataja Hillar Kuke ja talle kuuluva OÜ Navigare.
Kaitsja: Protokollid omavahel vastuolus
Alustati Kärdla sadamat ehitusega tegelenud Raigo Sahtelist ja küsimusi esitasid nii kaitsjad kui prokurör.
Prokurör Küllike Kask küsis sadama ehituse ajal toimunu kohta. Muuhulgas oli kõne all näiteks tööde nimekiri, milles osa töid oli ringidega ära märgitud. Sahtel ütles, et tundis dokumendi ära, kuid ütles, et ta ei tea, kes on sellele märkmeid teinud.
Prokurör ütles, et kahtlustatav on 2015. aasta ülekuulamisel andnud teistsuguseid ütlusi ja palus kohtunikult luba ülekuulamisprotokollist vastav koht ette lugeda.
Sahteli kaitsja Andres Simson sekkus ning ütles, et kriminaalpolitsei oli süüdistustes nii kõikuv ja kõik kolm ülekuulamisprotokolli on omavahel vastuolus.
Kohtunik andis siiski loa Sahteli 2015. aasta ülekuulamisel antud vastuse samale küsimusele ette lugeda. Toona oli Sahtel vastanud, et Hillar Kukk märkis nimekirjas ära tööd, mida tehakse osaliselt või ei tehta üldse.
Sahtel selgitas nüüd, et tookord mõtles ta, et need on needsamad tööd, mis jäeti ära hanke muutmise käigus.
Ka järgmise dokumendi puhul, mille prokurör kahtlustatavale esitas, kordus sama. Prokurör küsis, mis summad on kirjas väljaspool tabelit. Sahtel vastas, et need on summad, mille pealt püüdis Hillar Kukk kokku hoida. Küsimusele, kas see raha läks konkreetsel eesmärgil ja kindlale kontole, vastas Sahtel, et ta ei tea ja ega tea ka seda, mis summad tabelis kirjas on.
Prokurör palus taas luba 2015. aasta ülekuulamisprotokolli ettelugemiseks, et kontrollida vastuse tõepärasust.
Kaitsja esitas vastuväite öeldes, et ülekuulamisel antud ütlused ei vasta tõele ja palus neid mitte arvestada.
Sahtel: Midagi on juurde kirjutatud
Prokurör luges kohtuniku loal ette Sahteli 2015. aasta ülekuulamisel antud selgituse. Toona rääkis Sahtel, et eelnimetatud tabelisse märgiti mitteametlikud summad, aga töödest tehti ära ainult pool. Töö odavnes ja kokku hoiti 50 000 eurot, aga töid akteeriti täissummas. Samuti rääkis Sahtel toona, et Kukk tahtis seda raha kasutada sadamahoone ehitamiseks.
Edasi uuris prokurör, kas Kukk tundis huvi summade vastu, mis Hiiu Teede kontole laekusid, kas laekus ka raha tööde eest, mida ei tehtud ja kas Kukk pöördus tema poole ettepanekuga hoida tegemata tööde arvelt kokku 90 000 eurot pluss käibemaks.
Ka neid vastuseid võrdles prokurör usaldusväärsuse kontrollimiseks 2015. aasta ülekuulamisprotokolliga. Seal oli kirjas Sahteli räägitu, et Kukk tahab 90 000 endale ja mingit teed pidi tuleb see raha tagasi, samuti lause: “Küsisin [Kukelt – toim], kas tema ülemus teab ja ta vastas jaatavalt.”
Sahtel kuulas ja ütles, et ta ei tea, mis on ülekuulamisprotokollis kirjas ning oletas, et sinna on midagi juurde kirjutatud.
Prokurör pidi veel mitmel korral tõdema, et süüdistatava praegused ütlused on vastuolus 2015. aasta ülekuulamisprotokolliga. Sahtel aga vastas, et mitmeid asju ei mäleta või ei tea, ainult oletab.
Kaitsja: Uurijad survestasid
Kaitsja küsimused Sahtelile puudutasid ka 2015. aasta ülekuulamist. Muuhulgas küsis ta, kas Sahtel mäletab, milliste kahtlustustega uurijad teda survestasid. Sahtel vastas, et teda kahtlustati kas omastamises või omastamises kaasaaitamisele ja täpselt ta ei mäleta.
Kaitsja küsis, kas Sahtel andis ütlusi rahapesus või dokumentide võltsimise kohta ja Sahtel kinnitas, et ta ei andnud mitte ühtegi ütlust rahapesu või dokumentide võltsimise kohta.
Veel ütles Sahtel, et umbes aasta pärast kutsuti ta politseisse ja öeldi, et “me lõpetasime sinuga seotud kriminaalasja ära, mis puudutab kahtlustust ja anti mulle kriminaalasja lõpetamise määrus”.
Kaitsja ja Sahteli küsimustest-vastustest selgus, nagu oleks Sahteli 2015. aastal antud seletused tuletatud ja tema toona räägitu vaid oletus. Ühtlasi nõudis kaitsja, et lisaks etteloetule tuleks kohtumaterjalidele “lisada teine protokoll, mis on õige”.
Prokurör viitas, et ülekuulamisprotokolle oli rohkem kui kaks ja tegi ettepaneku, et lisada tuleks kogu pakett. Nii lisati kohtumaterjalidele 28. märtsi 2014, 30. aprilli 2014, 19. märtsi 2015, 2. aprilli 2015, 15. aprilli 2016 ja 27. juuni 2016 protokollid.
Malk: Andsin tunnistusi afektiseisundis
Sama kordus järgmise kahtlustatava OÜ Faasion juhatuse liikme Tanel Malga puhul. Prokurör küsis ja mitmel korral kontrollis varasemat ülekuulamisprotokolli ette lugedes vastuste tõepärasust.
Malk rääkis, et armatuurraua eest laekus OÜlt Seller Hulgi arve suurusjärgus 50 000 eurot, OÜ Faasion esitas arve OÜle Hiiu Teed, arved tasuti ja raha kanti üle, kaup aga ei liikunud.
Prokuröri küsimusele, kas Sahtel rääkis talle, et raha on vaja uuteks projektideks, vastas Malk ei ja et ta luges selle kohta ajalehest.
Ülekuulamisprotokollist luges prokurör Malga toona räägitut, kuidas Sahtel tuli tema töö juurde ja rääkis, et on vaja liigutada raha Kärdla sadama sihtasutusele. Küsis, kas Malk oleks nõus ja ütles, et raha oleks vaja sadamahoone ehituseks ning Malk lubas mõelda.
Malk ütles, et jääb selle juurde, et raha liigutamisest nad ei rääkinud ja hiljem sai ta teada palju rohkem, kui teadis 2013. aastal, kui see jutuajamine oli.
Prokurör uuris, kas Malk tundis huvi selle vastu, kas arvetel olnud armatuurraud ehk kaup ka tegelikult liikus. Malk vastas, et probleemist märku ei antud ja ta arvas, et kaup liikus läbi Faasioni Hiiu Teedele.
Prokurör luges vastuste usaldusväärsuse kontrolliks taas ette katkendi ülekuulamisprotokollist. “Siin on vastatud teistmoodi ja kaup on siin sõnaselgelt kirjas,” kommenteeris prokurör ja luges: “Mingit kaupa reaalselt saama ega liikuma ei pidanud, need olid fiktiivsed arved”.
Tanel Malk selgitas, et andis tookord tunnistusi afektiseisundis.
