Kätlin Liimets Praost Anti Toplaan ütles, et kirikusõbra tiitlit on varem välja antud Saaremaal inimestele, kes teinud kirikuga koostööd või midagi kiriku heaks. Hiidlasele anti selline tiitel esmakordselt ja Hiiu saare koguduste ettepanekul.
“Kui tema vallavanemaks oleku ajal oli kogudusel mingi mure, siis vald alati aitas,” selgitas Hiiumaa preester Hüllo-Kristjan Simson Hiiu Lehele, miks just 14 aastat vallavanemana töötanud Oravat kirikusõbra tiitliga tunnustati.
Simson luges üles hulga töid ja objekte, millele Pühalepa vald oma õla alla pani, neid rahaliselt toetades. Nii sai kogudus abi kiriku tornikiivri remondiks ja kiriku katuse parandamiseks, vald aitas korrastada kirikuparki, rajas kirikuhoone välisvalgustuse ja kõvakattega parkla, aga katab ka valgustuse kulud. Ka Rootsist annetusena saadud oreli transporti ja ülesseadmist toetas vald, nagu ka Pühalepa muusikafestivali ja koguduse naiskoori Anna tegevust.
Nahkpiibel motomehele
Saarte praostkonna sinodijumalateenistus peeti Emmaste kirikus, teenistuse lõpus andis praost Anti Toplaan Ants Oravale üle lilled, nahkköites Piibli ja pühendusega raamatu.
Orav ütles, et tunnustus tuli tõelise üllatusena ning kui kirikusõbra tiitli üleandmisel kõik valla teened üles loeti, tuli nii mõnigi tehtud asi alles siis meelde.
“Natuke piinlik on, et ainuisikuliselt mulle tuli see tunnustus – pigem on nende otsuste taga volikogu, vallavalitsus ja valla ametnikud,” rõhutas Orav volikogu ja endiste kolleegide rolli.
Pühalepa kirik, mis on saare vanim, on tema sõnul valla jaoks alati tähtis olnud, seda on toetatud kogu aeg ja toetusskeemid ka jätkuvad. “Arvan, et see on nii loomulik – midagi peab olema püha hiidlase jaoks,” ütles Orav.
Nalja tegi talle see, et nahkköites taskupiiblit üle andes ütles praost, et see mahub kenasti motomehe nahkkuue taskusse. Motosõit on üks Orava hobisid, millega ta aastaid tegelenud.
Koostöö peaks jätkuma
Hiiumaa vallavanem Reili Rand andis koguduste poolesajale esindajale ülevaate reformijärgsest halduskorraldusest saarel. Samuti sellest, mis vallas praegu päevakorral, nagu lähiaja investeeringud ja arengukava koostamise protsess.
Vallavanema ettekande järel küsis piiskop Joel Luhamets, kas valla eelarves on ette nähtud mõni rida koguduste-kirikute toetuseks.
Rand vastas, et valdavalt toetasid endised vallad kogudusi läbi mittetulundusühingute toetuste ja uue ühisvalla esimene eelarve jätkas sama praktikat. Vallavanem viitas ka hiljuti loodud Kärdla kiriku sihtasutusele, milles vald üks asutajaid ja mis tänu saadud riigieelarvelisele toetusele on Kärdla kiriku restaureerimistööd käima pannud. “Kuna olemasolev raha kogu vajadust ei kata, siis näen, et see on koht, kus ka vald peab oma õla alla panema,” ütles Rand. Uued mittetulundusühingute, sh koguduste igapäevaelu toetamise põhimõtted on vallavanema sõnul veel paika panemata, kuid koostöö valla ja koguduste vahel peaks jätkuma.
Saarte praost Anti Toplaan avaldas lootust, et kohtub vallavanemaga veelgi ja siis läbirääkimiste laua taga. “Tahaksin pidada läbirääkimisi Hiiumaa vallaga, kuna Saaremaal oleme üht-teist juba saavutanud,” selgitas Toplaan.
Ühtlasi andis ta kaks lubadust – tulla jooksma Hiiumaa maratonile ja külastada sel aastal vähemalt pooli Hiiumaa kogudusi.
Väike kogudus hooldab suurt varandust
Praost andis ülevaate praostkonna eelmisest tegevusaastast. Muuhulgas märkis ta, et Saaremaa omavalitsus panustab kirikute muinsuskaitseliste väärtuste hooldamiseks 40 000 eurot, mis jaguneb kolme konfessiooni vahel. Kogusumma, millega Saaremaa endised omavalitsused kogudusi toetasid, oli kokku u 100 000 eurot, sel aastal ühisvalla eelarves on see summa juba 160 000 eurot.
Mullu oli Saarte praostkonna kogudustel kokku 8942 liiget, annetajaliikmeid oli 2154. Praost nentis, et selle kogukonna hooldada on kõige suurem hulk kõige vanemaid muinsuskaitseobjekte.
Muuhulgas märkis praost huvitavat asjaolu, et kiriklike matuste arv Saaremaal aina kasvab. “Saaremaal on sel aastal kätte jõudnud aeg, kus ei toimu ühtegi ilmalikku matust,” nentis Toplaan. “See on mõneti erandlik kogu Eestis.”
Saarte praostkonna aastakoosolekul kutsus Saarte praost Hiiumaa valda kirikuid rohkem toetama, kirikusõbra tiitli pälvis endine Pühalepa vallavanem Ants Orav.
HARDA ROOSNA
harda.roosna@hiiuleht.ee
Praost Anti Toplaan ütles, et kirikusõbra tiitlit on varem välja antud Saaremaal inimestele, kes teinud kirikuga koostööd või midagi kiriku heaks. Hiidlasele anti selline tiitel esmakordselt ja Hiiu saare koguduste ettepanekul.
“Kui tema vallavanemaks oleku ajal oli kogudusel mingi mure, siis vald alati aitas,” selgitas Hiiumaa preester Hüllo-Kristjan Simson Hiiu Lehele, miks just 14 aastat vallavanemana töötanud Oravat kirikusõbra tiitliga tunnustati.
Simson luges üles hulga töid ja objekte, millele Pühalepa vald oma õla alla pani, neid rahaliselt toetades. Nii sai kogudus abi kiriku tornikiivri remondiks ja kiriku katuse parandamiseks, vald aitas korrastada kirikuparki, rajas kirikuhoone välisvalgustuse ja kõvakattega parkla, aga katab ka valgustuse kulud. Ka Rootsist annetusena saadud oreli transporti ja ülesseadmist toetas vald, nagu ka Pühalepa muusikafestivali ja koguduse naiskoori Anna tegevust.
Nahkpiibel motomehele
Saarte praostkonna sinodijumalateenistus peeti Emmaste kirikus, teenistuse lõpus andis praost Anti Toplaan
Ants Oravale üle lilled, nahkköites Piibli ja pühendusega raamatu.
Orav ütles, et tunnustus tuli tõelise üllatusena ning kui kirikusõbra tiitli üleandmisel kõik valla teened üles loeti, tuli nii mõnigi tehtud asi alles siis meelde.
“Natuke piinlik on, et ainuisikuliselt mulle tuli see tunnustus – pigem on nende otsuste taga volikogu, vallavalitsus ja valla ametnikud,” rõhutas Orav volikogu ja endiste kolleegide rolli.
Pühalepa kirik, mis on saare vanim, on tema sõnul valla jaoks alati tähtis olnud, seda on toetatud kogu aeg ja
toetusskeemid ka jätkuvad. “Arvan, et see on nii loomulik – midagi peab olema püha hiidlase jaoks,” ütles Orav.
Nalja tegi talle see, et nahkköites taskupiiblit üle andes ütles praost, et see mahub kenasti motomehe nahkkuue taskusse. Motosõit on üks Orava hobisid, millega ta aastaid tegelenud.
Koostöö peaks jätkuma
Hiiumaa vallavanem Reili Rand andis koguduste poolesajale esindajale ülevaate reformijärgsest halduskorraldusest saarel. Samuti sellest, mis vallas praegu päevakorral, nagu lähiaja investeeringud ja arengukava koostamise protsess.
Vallavanema ettekande järel küsis piiskop Joel Luhamets, kas valla eelarves on ette nähtud mõni rida koguduste-kirikute toetuseks.
Rand vastas, et valdavalt toetasid endised vallad kogudusi läbi mittetulundusühingute toetuste ja uue ühisvalla esimene eelarve jätkas sama praktikat. Vallavanem viitas ka hiljuti loodud Kärdla kiriku sihtasutusele, milles vald üks asutajaid ja mis tänu saadud riigieelarvelisele toetusele on Kärdla kiriku restaureerimistööd käima pannud. “Kuna olemasolev raha kogu vajadust ei kata, siis näen, et see on koht, kus ka vald peab oma õla alla panema,” ütles Rand. Uued mittetulundusühingute, sh koguduste igapäevaelu toetamise põhimõtted on vallavanema sõnul veel paika panemata, kuid koostöö valla ja koguduste vahel peaks jätkuma.
Saarte praost Anti Toplaan avaldas lootust, et kohtub vallavanemaga veelgi ja siis läbirääkimiste laua taga. “Tahaksin pidada läbirääkimisi Hiiumaa vallaga, kuna Saaremaal oleme üht-teist juba saavutanud,” selgitas Toplaan.
Ühtlasi andis ta kaks lubadust – tulla jooksma Hiiumaa maratonile ja külastada sel aastal vähemalt pooli Hiiumaa kogudusi.
Väike kogudus
hooldab suurt varandust
Praost andis ülevaate praostkonna eelmisest tegevusaastast. Muuhulgas märkis ta, et Saaremaa omavalitsus panustab kirikute muinsuskaitseliste väärtuste hooldamiseks 40 000 eurot, mis jaguneb kolme konfessiooni vahel. Kogusumma, millega Saaremaa endised omavalitsused kogudusi toetasid, oli kokku u 100 000 eurot, sel aastal ühisvalla eelarves on see summa juba 160 000 eurot.
Mullu oli Saarte praostkonna kogudustel kokku
8942 liiget, annetajaliikmeid oli 2154. Praost nentis, et selle kogukonna hooldada on kõige suurem hulk kõige vanemaid muinsuskaitseobjekte.
Muuhulgas märkis praost huvitavat asjaolu, et kiriklike matuste arv Saaremaal aina kasvab. “Saaremaal on sel aastal kätte jõudnud aeg, kus ei toimu ühtegi ilmalikku matust,” nentis Toplaan. “See on mõneti erandlik kogu Eestis.”
