Hiiumaa spordikeskuse ehitusel töötanud roomikkraana Liebherr LR 1110 lahtivõtmiseks kulus kaks-kolm päeva ning üle mere viidi see kuue autoga ja mitmes tükis – nii nagu toodigi.
Mandrilt tulid kohale OÜ Ehitustehnika/Viking Cranes demonteerijad, et oma esimesel ehitusobjektil töö lõpetanud kraana osadeks lahti võtta ja see Neste tankla parkimisplatsil ootel seisnud spetsiaalveokitega mandrile viia. Kuna Liebherr LR 1110 on liikluses lubatust laiem, tuleb transportimiseks ära võtta kraanatraktori roomikud, ka kokku ligi 55 meetri pikkune kraananool võeti tükkideks lahti.
Maksimaalselt 110tonnise tõstejõuga roomikkraana jaoks peatati reedel Põllu tänaval liiklus. Kraanajuht Kalev Raudkats sõitis hiiglasega ehituselt minema Põllu tänava kõrval asuvale platsile, laskis kraananoole alla ja andis oma tööriista demonteerijatele üle.
“Sellega on täpselt nagu keskkooli lõpetamisega – oh, lõpuks sai läbi! Aga kahju on ära minna,” ütles Raudkats, kes koos paarilise Caspar Kasega töötas spordikeskuse ehitusel mullu septembrist.
“Hiiumaal on see kraana tõesti suurim – nii suurt pole siin enne olnud – Eestis on tõstejõult suuremaidki, aga need ei ole praegu Eestis,” rääkis Raudkats. “Ma ise olen olnud tööl väga suure kraana peal – kõige suurem kraana, millega ma tööd olen teinud, oli tõstejõuga 750 tonni. Tegime Norras suuri tuulikuid, mast oli
140 meetrit kõrge – nool oli peaaegu 200 meetrit, ainult läbi kaamera näed. Hästi vahva oli ja ajab veel siiamaani muigama – nool oli pilvedes sees ja siis kaameras nägid, et mast oli püsti ja siis tuli lupsti! koorem, mida paika panna.”
Raudkats rääkis, et need kolm tuulikut paigaldati maantee äärde mägedesse ja juhatas teedki: “Kui sõita Norrasse Narviki peale, siis sõidate sealt mööda.”
Imeasja käidi vaatamas
Ehituse projektijuht Agu Vaabel rääkis, et kui ta teatas valda, et nädala lõpus viiakse kraana ära, siis mõned inimesed käisid seda enne isegi vaatamas.
“Ma tean, et kaheksa aastat tagasi ehitati Kundasse hästi suurt tselluloositehast ja siis seal oli veel suurem, 160tonnise tõstejõuga kraana, aga see ei olnud Eestist, vaid tuli Soomest. On ka suuremaid kraanasid, aga praegu teist nii suurt Eestis ei ole,” ütles Vaabel.
Pool aastat spordikeskuse ehitusel töötanud Liebherr LR 1110 toodi saarele mullu septembri algul, seda pandi kokku kaks päeva ja algul oli kraana lühema, 32meetrise noolega. Sedajagu, kuidas ehitus kerkis, toodi mitu kuud hiljem veel üks, 22,7 meetri pikkune abinool lisaks.
“Fermid olid nii pikad, et sellise suure asja tõstmiseks oli kraanale juurde vaja kõrgust – mida kõrgem on kraana, selle võrra väheneb tema tõstevõime – sellepärast oligi vaja nii suurt kraanat,” selgitas Vaabel.
Kraanat läks vaja nii spordikeskuse raudbetoonist seinadetailide kui tennisehalli puidust katusefermide tõstmiseks. “Need fermid olid hästi huvitavad, olen elus tõstnud ka suuremaid ferme, aga nii suuri puitferme ei ole varem tõstnud ja see oli äge,” ütles kraanajuht Kalev Raudkats. “Iga kogemus on väärt ja see, mida ma Hiiumaal kogesin selle ilusa ehituse juures, sellist vaevalt et kuskilt mujalt saan.”
Kõige suurem on kõige väiksem
OÜ Ehitustehnika/Viking Cranes kraanade rendiga tegelev Erich Reimets ütles, et tegelikult on Liebherr LR 1110 nende kõige väiksem: “Hetkel on see meie pargis kõige väiksem roomikkraana, kuid ainuke, mis on Eestis.”
Reimets selgitas, et kraana demontaaži kiirus sõltub natuke ilmaoludest, aga koos äraveoga kulub selleks kuni kaks päeva. “Saare eripära paneb lisaaega, sest siin ei saa nii operatiivselt suurte autodega manööverdada, kui mandril,” lisas ta.
Ettevõttel on kokku 98 kraanat, neist enamus tornkraanad, mida kasutatakse kõrghoonete ehitamisel. Kraanajuhte koos hooldusmeestega on ametis 130 inimest ja ettevõtte tööpõld on lai – tööd tehakse nii Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis kui Norras.
Peale roomikkraana äraviimist jääb spordikeskuse ehitusele tööle sama ettevõtte 55tonnise tõstejõuga autokraana.
INTERVJUU
Astusite kabiinist välja nii laia naeratusega, kas kraanajuhi töö teeb rõõmsaks?
Kraanajuht Kalev Raudkats: Ma olen sedasorti inimene, suurest perest, ja me ei saa mossitada, sest mossitamine ei vii mitte kuhugi, aga siis tuleb lihtsalt olla lõbus, sest elu ongi selline nagu sa tunned.
Mis vahe on töötada välismaal Norras ja “välismaal” Hiiumaal?
Igal pool on hea töötada, kui sul on meeldiv seltskond ja siin oli seltskond väga meeldiv. Mul ei ole sisemist julgust, et öelda – üks on parem kui teine, sellepärast, et see on meeskond, kes tellis, meeskond, kes ette valmistas, meeskond, kes selle lõpuni valmis tegi ja mina olen üks neist. Nii et ma paneks kõik nad ühte punti ja kiidaks neid kõiki. Fantastiline asi on see, mis siia kerkib, aga Hiiumaale on üldse hea tööle tulla, sest mu abikaasa on ka hiidlane, Veevo Tiiu tütar.
Millal tulete siia keskusesse sportima?
Kõigepealt ootan kutset lindilõikamisele. Aga üritan teha 12 000 sammu päevas. Kui see ei õnnestu ja ma olen kodus, siis sõidan jalgrattaga ja käime abikaasaga jalutamas.
Kui palju kraanajuht oma tööriista usaldada saab, et see midagi maha ei pilla?
Kui juhtuks midagi sellist, mis tekitab kahtlust, siis selle kraanaga tööd teha ei tohi – see on sada protsenti kindel. Sellepärast, et seal on raskused, on inimesed, on liikumised ja sellist asja lubada ei tohi. On välja kujunenud inimesed, keda ma usaldan ja töö käib mul kõik läbi kaamera – monteerija annab raadio teel juhise ja mina teen tema juhiseid mööda. Tema on nagu minu silmad ja kõrvad ja seda, mida mina ise ei näe, seda räägib tema. Ja sellega, mida ma ise näen, katsun ikka võimalikult ise hakkama saada.
Millisest elukutsest kooliajal unistasite ega ometi kraanajuhi ametist?
Minu unistus oli meri, üheksateist ja pool aastat sõitsin merd, olin traallaeva kapten Estrõbpromis, Tallinnas. See oli sügav nõukogude aeg. Lõpetasin Voroneži merelaevandustehnikumi laeva jõuseadmete mehaanikuna. Kui masinas isu täis sai, siis lõpetasin Luise tänaval riikliku merekooli kalanduse osakonna laevajuhina, siis hakkas töö madrusest kuni kaptenini välja.
Miks laevajuhi kohalt kraanajuhiks läksite?
Nõukogude Liit lagunes ja see töö sai otsa. Kuskil peab ju tööd tegema ja kraanaga oli mul esimene kokkupuude olnud seitsmekümne kolmandal aastal.
Kui kaua peab kraanajuhiks õppima?
Mõni on talendikas ja saab aastaga selgeks ja mõni ei saagi selgeks. Kas mina selle selgeks olen saanud, seda otsustavad teised, aga ma ise ütlen, et ma saan hakkama. Koolituse teed läbi ja palju oleneb sellest, kuidas sa hakkama saad. Sõltub ka sellest, kui palju inimesi võib kraana ligi olla. Kas teed tööd üksi kuskil laoplatsil või ehituse peal – see on teine asi. Kõik oleneb suhtumisest ja kuidas sa ise inimestega hakkama saad.
Kuhu see kraana siit viiakse ja kus on järgmine töö?
Kraana läheb hooldusse ja järgmine objekt on Jüris, aga võib-olla ka suurema kraanaga Rootsis.
