erakogu Eelmise aasta septembris esinesime koos teiste Hiiumaa kooridega Kärdla kirikus kontserdil, kus astusid üles ka külalised Schleswigist. Ja kuidagi juhtus nii, et õhtu lõpuks oli naiskoor Anna saanud küllakutse Saksamaale.
Meie reis sai teoks augusti keskel. Schleswigisse jõudsime öö hakul. Saime igaüks tuttavaks oma pererahvaga, kes meile lahkesti mõneks ööks peavarju pakkusid.
Esimesel hommikul saime põhjaliku ülevaate Schleswigi katedraalist. Abiks seejuures oli meile puhast verd saare naine Aive, kes saksakeelse jutu kenasti hiidlastele ära tõlkis ja natuke huumorit juurdegi lisas. Külastasime ka piiblikeskust ja jalutasime aias, kus kasvasid vaid piiblis äramärgitud taimed.
Õhtul astusime üles oma esimesel kontserdil Kahleby kirikus. Kontserdi palutud pikkus, poolteist tundi tundus esialgu ehmatav, aga saime sellega hästi hakkama. Rahvast oli palju, kohe väga palju. Tekkis mõte, et kust nad küll teavad tulla Eestimaa ühe väikese saare naiskoori kuulama ja kuidas küll see neile nii korda läheb. Oleme ju kodus harjunud hoopis napima kuulajaskonnaga.
Saksa publik aga oli väga soe. Nii juhtus kõigil kolmel päeval, et kord olid silmad märjad kuulajatel, kord lauljatel. Sakslased ise ütlesid pärast, et me tegime neile hingeravi.
Kuna teine päev oli laupäev, viidi meid hommikul turule ja natukeseks lasti linna peale lahti ka. Keskpäeval olime juba valmis järgmiseks ülesastumiseks hommikupalvusel, seekord Schleswigi katedraalis. Päeval ootasid ees veel paadisõit ja ekskursioon viikingite külla Haithabusse.
Õhtul sättisime end jälle paraadvormi ja laulsime kontsert-jumalateenistusel samas Schleswigi katedraalis. Pidime esinema katedraali väiksemas ja intiimsemas osas, ent vahetult enne kontserdi algust tõsteti meid kõiki ümber suurde katedraaliossa, sest kuulajad ei mahtunud ära.
Pärast lisapalu ja kostüümivahetust lõppes päev meeleoluka grillipeoga kohaliku toomkoori liikmete seltsis.
Kolmas hommik algas kohe laulmisega. Astusime üles Moldeniti kirikus. Kui kirik oli juba rahvast täis, tuli veel kaks suurt bussi kuulajatega… Sakslaste arvestuste kohaselt käis meid kolmel päeval kokku kuulamas üle 700 inimese. Mõned neist kuulasid ära kõik meie kontserdid.
Sel viimasel päeval Schleswigis saime osa ka väikesest palverännakust ja maitsvast sparglisupist. Veel viimane lahkumispidu tänukõnede- ja lauludega ning oligi aeg end jälle pikkadeks tundideks bussijuhtide hoole alla anda.
Oleme väga tänulikud saksa publikule, kes meile sellise esinemiskogemuse andis. Kõik need soojad sõnad ja tänulikud pilgud jäävad sellest kontsertreisist meile kauaks meelde.
Täname siinkohal teid, kes te meie reisi võimalikuks tegite: Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp, Pühalepa vallavalitsus,
OÜ Tiit Reisid ja GoBus. Aitäh teile! Ja kuigi raha on väga oluline, on sama oluline ka see, kes oma kohalolekuga reisi võimalikuks või võimatuks teevad. Seepärast täname oma professionaalseid ja heatujulisi bussijuhte Mati Kääri ja Martin Väli, kellega ilmselt julgeks ka maailma lõppu sõita.
Saksa sõpradega kohtume järgmise suve hakul Saaremaal. Sinuga, armas lugeja, võime kohtuda 9. oktoobril Pühalepa kirikus, kus meie poolt tuleb esitamisele Sirje Kaasiku “Missa brevis”.
Naiskoor Anna esines Schleswigis koosseisus: esimesed sopranid Ene, Annika, Diana, Annela, teised sopranid Helle, Kadri, Pille, esimesed aldid Mari, Hilja, Karin, Külli, teised aldid Piret, Ene, Elli ja dirigent Helle Nittim.
Karin Teemets
