9. juulil toimus Kärdla politseijaoskonnas poolaasta aruandekoosolek, kus politseitöötajad analüüsisid möödunud poolaasta tegevusi. Oleme selliseid kokkuvõtteid teinud erinevas vormis, seekord oli tegemist eelkõige politseisisese hindamisega, võrdlesime planeeritut ja elluviidut, politseiliste tegevuste tulemeid.
Politsei teenuste või tegevuste loetelusse kuuluvad näiteks süüteoasjade menetlemine, patrullimine, piirikontroll, merepäästejuhtumite lahendamine, noorsoopolitsei ennetustöö jne. Kui võrrelda enne 2014. aasta ümberkorraldusi kehtinud politsei ülesandeid ja praeguseid, siis ülesannete sisu muutunud ei ole. Muutusena saab esile tuua, et maakondades on politseiliste tegevuste suund koondumas üha enam ohuolukordade ärahoidmisele ja ennetustööle. Hiiumaa 35 politseinikku on see arv, millega politseijaoskond täidab seatud ülesandeid.
Vägivallajuhtumitest teavitamine kasvab
Maakonna elanikele ja Hiiumaaga seotud inimestele on meie põhisõnum jätkuvalt sama – Hiiumaa on Eesti kõige turvalisem piirkond, kui arvestada politseile teada antud kuritegude arvu 10 000 elaniku kohta. Maakonnas registreeriti poolaasta jooksul kokku
56 kuritegu, mis eelmise aastaga võrrelduna on kasvutrendiga – kasv 5 kuriteo võrra. Suurim kasv on vägivallajuhtumitest teavitamisel. Siinkohal ei ole tegemist mitte maakonna vägivallajuhtumite koguarvu kasvuga, vaid pigem sellega, et kannatanud julgevad üha enam toimunust politseile teada anda ning mitte leppida sellega, et peksmine ja valu tekitamine on justkui ühiskonna- või pereelu loomulik osa. Lähisuhtevägivalla juhtumeid on maakonnas registreeritud 19, seda on pea kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.
Liiklusest eemaldatud 36 joobes juhti
Suurem osa inimestest kohtub politseiga peamiselt ühes situatsioonis – liiklusjärelevalve käigus. Politsei ei ole oma töö sisu liikluses muutnud – meie peaeesmärk oli ja on liikluse rahustamise kõrval joobes juhtide ja juhtimisõiguseta juhtide liiklusest eemaldamine. Kuigi joobes juhid ei ole viimase kahe aasta jooksul põhjustanud ühtegi inimkannatanutega liiklusõnnetust, tunnetame siiski, et järelevalvetoimingute mahtu selles valdkonnas muuta ei saa. Sel aastal oleme tabanud liiklusest 36 joobes ja 14 juhtimisõiguseta juhti. Situatsioonid, mil alkoholi tarvitanud juhid on otsustanud rooli asuda, on erinevad. Esmaküsitlemise käigus avaldub patrullide sõnul peamise põhjusena, et juhid alahindavad enda joobeastet. Juhid annavad endale küll aru, et ollakse tarvitanud alkoholi, samas enesekriitika on alkoholi tõttu vähenenud ja enda käitumist hinnatakse normipiires olevaks.
Merepääste
jätkuvalt aktuaalne
Kui liikluses hukkunute arv aina väheneb, siis merel on trendid vastupidised. Ei ole küll statistilisi andmeid, kuid subjektiivse hinnanguna inimeste kokkupuude merega üha kasvab, olgu siis tegemist harrastuskalapüügi või vaba aja veetmisega merel. Selle aasta mais juhtus merel õnnetus, kui Kootsaare piirkonnas hukkus kaks inimest. Meeldetuletuseks, et mullu hukkus maakonnas merega seonduvalt üldse kokku kaks inimest. Politseilise ennetustegevuse peamine suund on kaasa aidata, et päästevestide kandmine oleks harjumus ja vest pandaks selga juba merele minnes. Soojemad ilmad on taaselustanud lõbusõidualuste liikluse merel. 2014. aastaga võrreldes oleme patrulltegevuste mahtu merel suurendatud, üha enam sagenevad ka merepatrullide kontaktid merel liikuvate paatide/kaatrite/jahtide juhtidega.
Politsei tunneb koos saarerahvaga tööst kokkuvõtteid tehes rõõmu sellest, kui saame tõdeda, et halbu asju on juhtunud vähem. Selleks annab pea igaühel midagi ära teha. Kui oleme üksteise suhtes hoolivad ja probleemid lahendame sõnade või spetsialistide abil, rusikaid käiku laskmata. Kui autorooli istudes ei hinnataks üle oma võimeid ja takistataks purjus sõpra rooli istumast. Kui merele minnes ei võetaks asjatuid riske. Loetelu annaks ilmselt jätkata…
Koostöös loome turvalisust!
Aare Allik
Kärdla politseijaoskonna juht