Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp ütles, et Hiiumaale ja mandrile pääsemiseks taotlesid eriluba peamiselt need, kel töökoht mandril, elukoht aga saarel.
Politsei andmetel ongi hiidlased seni kõige enam erilubasid taotlenud selleks, et liikuda mandrile tööle ja siis tagasi koju.
27. aprilli õhtul otsustas eriolukorra juht Jüri Ratas, et just selliseid tööle-koju-tööle erilubasid saab kohalik omavalitsus hiidlastele iga päev väljastada 20 tükki. Eriloa said kohalikult omavalitsuselt taotleda Hiiumaa elanikud.
Politseijuht Moonika Raudsepp ütles, et seni ei ole olnud neid, kes pahatahtlikult oleksid eriolukorra liikumispiiranguid eirata üritanud, et Hiiumaale või mandrile pääseda.
“Mõned, kes ei tohiks mandri ja Hiiumaa vahel liikuda, on tulnud tõepoolest sadamast tagasi saata, aga neid on marginaalne arv,” lisas politseijuht.
Küll on olnud inimesi, kelle jaoks on liikumispiirangute reeglid segadust tekitanud. Samuti neid, kel hädavajalik naasta tööle või elukohta. Liikumispiirangud on seda seni ka võimaldanud.
Raudsepp ütles, et väga palju helistatakse häirekeskuse infoliinile 1247 ja küsitakse enne üle, kas nad tohivad mandri ja Hiiumaa vahel liikuda või mitte.
“Nähes, missugune on viiruse levik olnud Hiiumaal – see ei ole olnud nii ulatuslik kui Saaremaal või mõnes suuremas linnas – et see nii jääks, peaks piirangute leevendamisele lähenema mõistlikult,” leidis Raudsepp.
Saarlased korraldasid 26. aprillil rangete liikumispiirangute vastu juba protestiaktsiooni.
Küsimusele, kuidas hiidlased eriolukorra piirangutesse suhtuvad, vastas Raudsepp, et eks inimesed hakkavad väsima: “See olukord on kestnud juba üle kuue nädala ja ega me keegi ei arvanud, et eriolukord nii pikaks kujuneb.”
Raudsepp märkis, et eks oma osa on ka kevadel ja ilusal ilmal. “Inimesed tahaks maale tulla, oma suvekodudesse ja see teeb rahutumaks.”
Kokkuvõtvalt ütles politseijuht siiski, et hiidlased on rahulikud, kannatlikud ja väga mõistlikud.
Möödunud nädalal murti Suuremõisas sisse Padakonna restorani, vandaalitseti lossiaias ja mitmel pool Kärdlas.
Need juhtumid on Raudsepa sõnul n-ö tõrvatilgad meepotis, sest õiguskorra mõttes on olukord Hiiumaal sel aastal parem ning pahategude arv mullusega võrreldes pigem isegi langustrendis.
Rohkem niisuguseid juhtumeid pole olnud ja needki on lahenduse saanud .
Nädal tagasi lõppenud koolivaheajal tihendas politsei patrulle. Politseijuht rääkis, et mõned üksikud rikkumised siiski olid. Näiteks ei kandnud jalgrattal sõitnud noored kiivrit. Ebaseaduslikke kogunemisi aga ei olnud ja eriolukorra reeglitest peeti kinni. “Võin kokkuvõtvalt öelda, et koolivaheaeg möödus rahulikult,” märkis Moonika Raudsepp. “Mõned üksikud suulised hoiatused tegime, kui oldi koos rohkem kui kahekesi, aga üldjoontes möödus vaheaeg rahulikult.”
