Kärdla kordoni piirivalvur Jaanus Mets hoidis tänavu mais ära võimaliku laevade kokkupõrke ja sai novembris kogu Eesti arvestuses aasta parima piirivalvuri tiitli, samuti valiti ta ka Lääne prefektuuri parimaks piirivalvuriks.
Oli 5. mai südapäev, ilm oli ilus ja päike paistis, kui Kärdla kordonis radarivalves olnud Jaanus Mets märkas radariekraanil, et Kõpu poolsaare tipust 17 miili edelas ristuvad kahe laeva kursid. Selles polnud iseenesest midagi ebaharilikku. Kuid piirivalvuri tähelepanu äratas, et kahe laeva, 3200tonnise veeväljasurvega konteinerlaeva Carten Maria ja 3800tonnise kaubalaeva Sydgard kokkupõrkeni on jäänud napid kolm-neli minutit.
Mets võttis Sydgardiga ühendust ja hoiatas, et tal tuleb teha manööver ja kurssi muuta. Laeva sillast tänati ja vastati, et asjaga ollakse kursis. “Laevamees ei saa öelda, et näe, unustasin ära jah, siis oleks see jäänud tema viimaseks sõiduks,” nendib Mets.
Kas plaanis “napikat”?
Peale hoiatust tegi Sydgard, millel ei olnud antud liikusolukorras eesõigust, kohe manöövri ja laevad läksid vasakute parrastega lahku.
Mets selgitas, et tihtipeale juhtub, et laevade kursid hakkavad ristuma, aga laevad võtavad siis omavahel ühendust ning räägivad ise selgeks, kuidas nad lahku lähevad. Seekord seda ei juhtunud.
Piirivalvur muidugi ei näe, mida mõtlevad niisugusel juhul laevade tüürimehed – ta võis ehk olla välja arvutanud, et jõuab teha “napika” ja teise laeva eest läbi sõita? Alati jääb ka võimalus, et tehnilised seadmed kajastavad olukorda erinevalt, kuid piirivalvur ei saa riskida sellega, et jätab laeva hoiatamata. “Aeg jäi juba liiga lühikeseks. Igal juhul on targem laevaga ühendust võtta ja hoiatada pigem minut varem kui minut hiljem – kui kaks laeva on juba külgepidi koos, ei jõua keegi seda jama klattida,” selgitas ta.
Kogemus aitab
Mets on kõik piirivalves töötatud 16aastat olnud samas ametis ja pikk töökogemus aitas ka seekordset olukorda hinnata. “Selle töö eripära ongi see, et kogemus annab tarkusepagasi – mereseire koolitused on üsna lühikesed, paar päeva, kõik muu tuleb praktikast,” kinnitas ta.
Ja tööd on palju, sest liiklus Hiiumaa rannikul on väga tihe – laevu, mis sõidavad läbi Eesti territoriaalmerest, loendatakse kuus pool tuhat. Majandusvööndis liikuvaid laevu meie piirivalvurid ei loenda, aga Jaanus Metsa hinnangul sõidab Läänemeres meist mööda mõni tuhat laeva kuus. Ehk isegi rohkem.
“Selliseid asju juhtub aegajalt – ei ole nii, et ainult mina olen laevu ohu eest hoiatanud – seda oleme kõik teinud,” ütles ta tagasihoidlikult. Pigem jagaks ta saadud tunnustuse oma kolleegidega. Mereseire peal töötavad Kärdla kordonis veel Jaak Puusepp, Marek Meri, Maido Rand ja Tõnis Saarnak.
Rohkelt on Kärdla kordoni piirivalvuritel tulnud lahendada merepäästejuhtumeid, eriti suvel, kui merel on palju lõbusõidualuseid. Juba praegu arvavad piirivalvurid, et tööd toob juurde ka otse kordoni akna all valminud Kärdla sadam, kus järgmisel aastal algab esimene navigatsioonihooaeg.
Sügiseti “sõdivad” piirivalvurid Rootsi ja Taani, harvem Poola kalalaevadega, mis kipuvad majandusvööndi püügitsoonist sisenema ka Eesti vetesse, ehkki nad siia tulla ei tohiks. Enamasti juhtub see just Hiiumaa lähistel. “Neid peab jälgima – traalivad ja traalivad ja sõidavad siis territoriaalmerre ka sisse,” rääkis Mets. Kui nii juhtub, võtab vaatleja “eksinud” kalalaevaga ühendust ja palub tal lahkuda. Peale märkust teeb laev tavaliselt kiiresti minekut. Mets selgitas, et enamasti juhtuvad need piiririkkumised kogemata, kuna meeskond traalimise ajal laeva asukohta väga ei jälgi.
Jaanus Mets töötab Eesti piirivalves 1997. aastast. Ta alustas tööd nüüdseks suletud Kõpu piirivalvekordonis nõukogude sõjaväest Eestisse jäänud radaritega. Oma õpetajatena nimetab ta tolleaegseid kolleege Indrek Roosnat, Marek Meri, Priit Stranbergi, Elmo Küttimit ja Urmas Kesselit, kellele
radarvaatlust omakorda õpetasid Vene piirivalvurid.
Piir peab hästi
Jaanus Metsa arvates on meie merepiir praegu hästi kaitstud. Kümmekond aastat tagasi käisid piirivalvurid palju rohkem jalgsi rannas, aga nüüd on tehnika kordades parem ja radarid näitavad ära ka kõige väiksemad alused.
Kuigi radarjaamu on Eestis nüüd vähem, vaid neli, on radareid märksa rohkem ja igal jaamal jälgida punt radareid. Näiteks Kärdla kordonist näeb viie radari ekraanipilti, millest kaks Hiiumaal: Kõpus ja Tahkunas.
Jaanus Mets julgeb oma ametit mõnele noorele inimesele soovitada küll, ainult et tulijal on vaja enne selgeks teha, mida ta tahab. Kui rikkaks saada, siis see ei ole see töö, aga kindla elatise saab siiski. “Huvitav on see töö küll – tuleb ette erinevaid olukordi ja ega iga päev ei pea radaris istuma, vahel käime ka patrullis,” selgitab aasta piirivalvur.
Hea meel on tal, et radarivaatlejatel on ka järelkasvu loota – hiljuti tuli Kärdla kordonisse mereseiret harjutama Tartu lennukoolis piloodiks õppinud tütarlaps.
