Harda Roosna Pühapäeval, 7. augustil oli Pühalepa kirikus pidulik sündmus, peapiiskop Urmas Viilma õnnistas kiriku uue oreli.
Peapiiskop ütles, et Rootsi Skövde koguduse annetust, orelit õnnistades mõtles ta tänutundega sellele, et andmise rõõm on sama suur kui saamisrõõm. “Mõtlesin, et Jumal pöörab asju, ka halbu asju, oma kombel täiesti üllatuslikult heaks – see, et Gustav Liit 1941. aastal mõrvati, on tekitanud tema järeltulijates teistmoodi tunde ja innustanud neid positiivselt oma esiisa mälestust jäädvustama.”
Peapiiskop tunnustas Pühalepa muusikafestivali, mille üheks pärliks kujunes oreli saabumine kirikusse. “See koletu tegu on nüüd saanud vastukaaluks sellise kauni õie või vilja, mis võib-olla muidu oleks olemata. Ma ei ütle, et tuleks teha koledaid tegusid, et oleks ilusad tulemused, aga Jumal pöörab koledaid imelisel kombel kauniks ja me peame seda lihtsalt märkama.”
Peapiiskop: Minu toetus on olemas
Peapiiskop tunnustas mittetulundusühinguid, mis tulnud kogudustele appi kirikuid korrastama nagu MTÜ Kerema Kultuurikoda Pühalepas ja MTÜ Hiiumaa Sõprade Selts Kärdlas. Ta nentis, et kirikutel on alati olnud patroonid, seepärast on tervitatav kui kogukond tuleb appi. Ükskõik, kas teeb seda omavalitsus, mittetulundusühing, sihtasutus või ettevõtjad. “Niimoodi koondub samuti kokku kogukond, kes kiriku eest hoolt kannab, nagu see oli kolmsada aastat tagasi,” ütles peapiiskop ja viitas, et kirikuhoonet pole kunagi ehitanud ega korras hoida suutnud kogudus.
Peapiiskop Viilma ütles, et kiriku võimalused Kärdla kiriku restaureerimist toetada on ahtad, kuid peapiiskop saab olla nende hea algatuse eestkõneleja ja toetaja, olgu selleks, kellega rääkida vaja ettevõtjad, välismaa partnerid või keegi muu. “Minu toetus sellele algatusele on olemas,” kinnitas peapiiskop.
“Piskust tuleb palju ja teatud mõttes on siin heaks näiteks õnnetu Narva Aleksandri kirik, kus õnnetutel põhjustel kogudus pankrotistus. Üleskutse korjanduseks tõi kokku nii eraisikute kui ka ettevõtjate vahendeid nii palju, et suutsime täita oma 50protsendilise osa kokkuleppest, mis puudutas kiriku väljaostmist pankrotipesast. Ja see raha tuli kokku väga kiiresti – sisuliselt kahe kuuga. Pigem on küsimus jõu koondamises kasvõi euro kaupa – minul on sellesse usku.”
Peapiiskop: Kirik sobib kontserdipaigaks
Küsimusele, mida tema arvab sellest, et pühakodasid kasutatakse kontsertide ja muusikafestivalide paikadena, vastas peapiiskop tagasi-
vaatega ajalukku. Ta meenutas, et Pühalepa kirik ehitati 13. sajandil, kui kirikute puhul oli tegemist mitme funktsiooniga hoonega. “Kirik oli koht, kuhu inimesed tulid kokku püha-
päeval jumalateenistuseks ja see oli kirikusse tulemise tuum ja mõte, aga kõik mis selle juurde käis – külarahva kokkusaamine, uudiste rääkimine – täitis, võiks öelda tollase Facebooki või meedia ülesannet. Tõenäoliselt käidi ka kõrtsis, naised rääkisid omi, mehed omi uudiseid, võib-olla tehti isegi mingisuguseid kokkuleppeid.”
Ta nentis, et kirik on kogu aeg olnud kogukonnaelu mitmetahuline keskpunkt ja kui me nüüd tahaks öelda, et kirik peaks täitma ainult jumalateenistuse koha funktsiooni, võtaks see kiriku ülesannete seast ära midagi, mis seal on olnud.
“Muidugi ei korraldatud tollal kirikus kontserti kontserdi pärast – täna me seisame selliste asjadega silmitsi, aga kirik on olnud koht, kuhu inimesed kokku tulevad,” kinnitas peapiiskop. Ta viitas asjaolule, et tänu sellistele kontsertidele jõuab kirikusse rohkem rahvast ja ka jumalateenistustel osalejate arv on suurem.
“Kiriku kasutamine kontserdipaigana on igal juhul tervitatav,” kinnitas Eesti luterliku kiriku pea.
Samas nimetas ta, et alati tuleks leppida kokku repertuaaris, mis peaks sobima kiriku kui pühakojaga.
Teenistus üle 20 aasta
Hiiu Lehele antud intervjuus meenutas peapiiskop, millal ta viimati Hiiumaal teenis. “See oli siis, kui Jaanus Jalakas oli veel Hiiumaal – see peab olema ligi kakskümmend aastat tagasi,” arvutas ta. Tollal oli ta Pärnu-Jaagupi koguduse diakon ja koos väikese Pärnu-Jaagupi grupiga teenisid nad Kärdla kirikus ühel kontsert-jumalateenistusel. “Ma ei suutnud meenutada, mis aasta see võis olla, ehk 90ndate keskpaik.”
Peapiiskop ütles, et on käinud Hiiumaal ka hiljem ja osalenud siinsetel kiriklikel üritustel, kuid seekordne vaimulikuna teenimine oli pärast väga pikka pausi.
Peapiiskopiga koos teenisid piiskop Einar Soone, Ida-Harju praost Jaanus Jalakas, Skövde koguduse õpetaja Johan Söderberg ja Hiiumaa koguduste õpetaja Hüllo-Kristjan Simson.
Orelil musitseerisid Skövde koguduse organist Lasse Hagström ja organist Ulla Krigul.
Uus orel saadi annetusena Rootsist Skövde kogudusest. Selle transport ja ülespanek läks maksma üle 8000 euro ja see korraldati Pühalepa koguduse orelifondi, Pühalepa vallavalitsuse ja MTÜ Collegium Musicale toel. Oreli võttis Rootsis maha ja pani Pühalepa kirikus kokku orelimeister Olev Kents.
Neobarokk stiilis orel on valmistatud 1977. aastal Rootsis Lidköpingis Smedmani orelivabrikus orelimeistri Orvar Smedmani poolt. Sel on 2 manuaali ja 18 registrit.
