Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna korraldatud julgeoleku infopäevalt jäi kõlama mõte – peame ise end kaitsma, siis saavad teised riigid meile appi tulla.
Julgeoleku infopäev toimus Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna staabis ja malevkonna pealik Roman Lukas oli esinema kutsunud kaks ettekandjat, Margus Koplimägi ja Kuldar Kesküla. Teemaks võimaliku vastase tõenäolised tegevusvariandid Lääne-Eestis ja saartel.
Margus Koplimägi, kes 30 aastat teeninud Eesti Kaitseväes erinevatel ametikohtadel, on nüüdseks pensionil. Telesilla vahendusel kõnelenud Koplimägi ütles, et on tulenevalt oma ametikohtadest toimuvaga jätkuvalt kursis ning valmis jagama oma mõtteid ja vastama küsimustele. “Kriisid on näidanud, et igasuguseid eksperte tuleb sambla seest välja ja kõik nad arvavad, et on eksperdid,” soovitas ta kõneisikute valikusse kriitiliselt suhtuda ja rõhutas, et ennast ta eksperdiks ei pea.
Koplimägi avas Ukraina sõja tagamaid ja tõdes, et Venemaa Ukrainaga ei piirdu – kui Ukraina õnnestub vallutada, on järgmised nende nn masterplanis Moldaavia, Gruusia ja siis Baltikum. “Ukrainas peetav sõda on sõda meie eest – meie oleme järgmised,” nentis Koplimägi.
Probleem Ukrainaga tekkis tema sõnul Venemaa jaoks 2013. aasta paiku, kui Ukraina hakkas liikuma lääne poole. Ka on Ukraina maavarad ja teatud ettevõtted Mariupolis ja Harkivis Venemaa jaoks olnud väga olulised, samuti Krimmi poolsaare veevarustus. Koplimägi sõnul on Putini jutt Ukraina denatsifitseerimisest jms mõeldud kodupublikule, mis elanud Kremli loodud infomullis. Eesti aga on teinud mitmeid vigu, lastes sel propagandaga vürtsitatud infomullil levida ka Eestis.
Koplimägi arutles ka Venemaa planeeritud, kuid ebaõnnestunud välksõja võimalike edasiste stsenaariumide üle. Eesti vaates tõdes ta, et NATO artikkel viis ei saa toimida, kui me ise ennast ei kaitse: “Miks peaksid teised riigid meile siis appi tulema?”
Julgeolek pole enesestmõistetav
Kolonelleitnant Kuldar Kesküla, kes on Kaitseliidu luure- ja julgeolekuosakonna ülem ning töötanud 30 aastat jõustruktuurides, kõneles kohapeal staabis ning rääkis sellest, milleks ja kuidas võiksid vaenlase väed Lääne-Eesti saartele saabuda ning kuidas sel juhul käituda. Loengu vaheajal andis Kesküla Hiiu Lehele lühiintervjuu.Küsimusele, millised on Eesti praeguse hetke riskid praegu, mil Venemaa ründas ja peab sõda Ukrainas, vastas Kesküla: “Meie kõige suurem risk on see, kui me eeldame, et meie julgeolek on midagi iseenesestmõistetavat. Teiseks liigne lootmine kellegi teise peale – ehk me peame ise olema suutelised ennast kaitsma. Kas meie partnerid tulevad meile appi või mitte – see ei olegi primaarne küsimus – nendel peab olema võimalus kellelegi appi tulla. Selleks on vaja mõista neid võimalikke ohte, olla valmis panustama vajadusel riigi kaitsesse ning ainult siis on võimalik Eestimaad kaitsta.“
Probleemina märkis ta seda, et kui räägitakse, et Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem, põhjendatakse seda sellega, et Eesti on NATO liige ja meil on liitlasväed Tapal. “See on tore, et liitlased on Tapal, aga kas sellest piisab? Nagu me täna rääkisime, millised on ohud Lääne-Eesti saartel, siis peaksime natuke rohkem keskenduma sellele, et peame olema suutelised oma territoriaalkaitset teostama selliselt, et vaenlane ei saaks rahulikult meie territooriumil kanda kinnitada ega ennast siin turvaliselt tunda. Oluline on vaenlasele meie territooriumile tungimine teha võimalikult valusaks ja kulukaks. See lõhuks nende motivatsiooni ja aitaks meid oma riigi kaitsel. See ongi territoriaalkaitse eesmärk.”
Konkreetselt Hiiumaal ja Saaremaal tähendab see tema sõnul seda, et kogu kohalik elanikkond või vähemalt suur osa nendest peavad olema valmis panustama selleks, et vajadusel relv käes kaitsta oma territooriumi. “Selleks, et seda teha organiseeritult ja saada ka vastav ettevalmistus, on võimalus astuda Kaitseliitu,” soovitas ta.
Hirmul olla võimalike ohtudega seoses saareelanikel tema sõnul siiski ei tasu, pigem olla teadlik võimalikest ohtudest. Juhul kui näiteks märgatakse midagi ebaharilikku või ohtlikku, siis oleks vaja, et see info jõuaks inimesteni, kel seda teavet vaja, et kujundada pilt olukorrast ja oleks võimalik vastavalt tegutseda.
Ta soovitas veelkord astuda Kaitseliitu: “Nii tekkib Hiiumaale võimekus, et meil on inimesed, kes on saanud vastava väljaõppe, oskavad käsitseda relva ja suudavad osutada vastasele relvastatud vastupanu – see on juba väga palju.”
