Täna algavate traditsiooniliste Pärdi päevadega tähistab Nargenfestival Arvo Pärdi sünnipäeva. Hiiumaale, Kärdla kirikusse jõuab festival 8. septembril kontserdiga Pärt ja Renessanss. Pärdi ja teiste heliloojate loomingut esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Peter Phillipsi juhtimisel.
Peter Phillips on inglise dirigent ja muusikateadlane ning maailmakuulsa vanamuusikale pühendunud ansambli The Tallis Scholars asutaja. Peagi 50-aastaseks saava vokaalansambli juhina jagab ta oma kogemusi vanamuusika alal Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja publikuga kavas, mis keskendub renessansiaja vokaalpolüfooniale. Just renessansspolüfoonias on juured ka Arvo Pärdi tintinnabuli-loomingul. Nii toob Peter Phillips selle sajanditetaguse helimaailma kuulajateni koos Pärdi teostega, milles on vanade meistrite tehnika ühendunud uue kõlaesteetikaga.
“Päästke meie hinged” – nõnda palume seekord Pärdi päevadel iga kontserdi ja iga teosega, ütles Tõnu Kaljuste. “Sellel aastal vapustas mind ja mu kolleege vene õigeusu kirikupea soosiv suhtumine Vene riigi sõjategevusse. Arvo Pärt ütles sõja esimestel päevadel Ukraina sõpradele muu hulgas nii: “Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust. Andke meile andeks…” Kui neid ridu lugesin, meenus mulle kunstnik Raul Meele graafiline teos “Eesti kirjad”, millel tekst “SAVE OUR SOULS”. Me tunneme kaasa Ukraina rahvale, ukrainlaste tragöödia on meie kõigi tragöödia.”
2020. aastal on Tõnu Kaljuste Pärdi muusika kohta öelnud nii: “Igaüks teab oma kogemusest, et kui mõnda asja palju kuulata, väsib sellest ära, aga Pärdi muusikas on ainest, mis ei leierdu. See on püsiväärtus, nagu vana kivisein, mis ei kulu ja seisab kaua.”
Pärdi päevad toimuvad 2.–11. septembrini kirikutes ja kontserdisaalides üle Eesti, esmakordselt toimub kontsert ka Narvas. Festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste on esinema kutsunud nii Eesti parimad muusikakooslused kui ka külalised välismaalt. Kohal on Pärdi päevade iga-aastased esinejad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, kammerkoor Collegium Musicale ja vokaalansambel Vox Clamantis.
Arvo Pärt on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. 1976. aastal lõi ta isikupärase muusikalise keele nimega tintinnabuli, mis on jõudnud väga laia ja eriilmelise kuulajaskonnani ning milles helilooja komponeerib tänaseni. Ehkki Pärdi loomingust ei lähtu ühtki koolkonda, on tema tintinnabuli-teosed tugevalt mõjutanud suurt osa nüüdismuusikast.
Pärt oma muusika kohta:
Vastuseks küsimusele, kas muusika
on teda jumalale lähemale viinud:
“Jumalale lähemale? Muidugi. Kindlasti! Minu jaoks on muusika substantsis niivõrd palju jumalikku jõudu ja ilu, et kellel kõrvad on, see kuulgu …”
Intervjuu Arvo Pärdiga, Thomas Huizenga, Washingtoni raadio NPR Music, 02.06.2014
“Kuidas minu muusika inimesi liigutab? Sellele ei olegi mul vastust! Mitte see ei ole minu eesmärk, kui ma komponeerin. Ma tegelen iseenda probleemidega, ma kirjutan iseenda jaoks. Ja kõigel, mis minu muusikaga edasi juhtub, on juba oma dünaamika.”
Intervjuu Arvo Pärdiga, Thomas Huizenga, Washingtoni raadio NPR Music, 02.06.2014
“Ameerika kirjanik John Updike on kunagi öelnud, et ta püüab töötada samasuguse rahuga nagu keskaja meistrid, kes kaunistasid nikerdustega ka kiriku pinkide alumist osa, mida pärast valmimist polnud võimalik nähagi. Püüan, niipalju kui saan, elada selle järgi.”
Intervjuu Arvo Pärdiga, Inés Martín Rodrigo, Hispaania väljaanne ABC, 04.04.2020
Toimetanud
PIRET EESMAA
