Peep Lillemägi
Peep Lillemägi Eesti esimese teadaoleva klaasikoja rajas Rootsi päritolu väejuht ja maaomanik Jakob de la Gardie aastal 1628 oma maavalduses Loode-Hiiumaal. Akna- ja apteegiklaase, pudeleid ja lihtsamaid olmeesemeid valmistanud tööstuse toodang veeti suuremas osas laevadel Rootsi ja Venemaale, kohalike inimesteni jõudis seda vähe. Muuhulgas just klaasesemete transpordivajadus tingis Eesti esimese regulaarlaevaliini käivitamise Kõrgessaare ja Stockholmi vahele, millest oli juttu juulikuises Suvelehes. Välismaale orienteeritus sai paraku Eesti esimesele klaasikojale saatuslikuks. Kui tekkisid konkureerivad ettevõtted, oli Hiiumaalt liiga kallis ja kauge õrna klaaskaupa tuua ning ettevõte läks pankrotti.
“Ta oli ikkagi omas mõistes klaasitööstus, päris suur ettevõtmine ja ajaloolises mõttes on Eesti alade klaasitootmise alguspunkt Hiiumaal Hütil,” rääkis praegu Hiiumaal tegutsev klaasikunstnik Kalli Sein mõned aastad tagasi Hiiu Lehele.
Ettevõtte klaasimeister Jost Wentzell rajas esimese ahju juba nimetatud 1628. aastal. Uus klaasimeister Pauell Gauwkunkell saabus Rootsist 1634. aastal. Tema ehitas uue klaasiahju, mis jäi vabriku suurimaks ja mida kasutati klaasikoja tegevuse lõppemiseni. Ettevõtte territoorium hõlmas üle 2500 ruutmeetri suuruse maaala. Klaasivabrik asus Kõrgessaare-Puski-
Paope-Käina teeristi kõrval. Selle võõrkeelne nimi “glashytte” andiski praeguseni käibiva külanime Hüti.
Klaasitootmise ajalugu on Hiiumaal tasapisi väärtustama ning tänapäevaga siduma hakatud. Üheksa aastat tagasi, kui Reigi Pastoraadis korraldati Eesti klaasikunsti ülevaatenäitus “Liivast oled Sa võetud”, kirjutas Kaia Kullamaa
selle kohta Lääne Elus nii:
“Mõnus põnevusvärin hinges, liigun ruumist ruumi, poen kitsast keldritrepist alla ja lasen end üllatada pimedaist keldri-nurkadest välja valgustatud imelistel teostel. Keldripimeduses asuvad teosed mõjuvad salapäraselt ja ulmeliselt, vähene, ent täpselt suunatud valgus teeb klaasiga imet. Kogu näituse ekspositsioon moodustab äärmiselt nauditava ja suursuguse terviku. Oivaliselt kõlavad kokku hoone arhitektuur ja klaasist teosed …”
Samal suvel avati Laukale, Käinasse ja Puskile viivate tolmuste teede ristumiskoha lähedal kunstnik Valev Seina monumentaalne “Soovide puu” – lattrauast ja pudelitest taies, märkimaks Eesti klaasitootmise sünnipaika. Hiiu Leht kirjeldas seda toona järgnevalt: “Monumendi 12 raudlatti on ringikujuliselt püsti asetatud ning neid ühendav “okste”võrgustik moodustaks justnagu puu, mille iga haru otsas tühi pudel. Kokku 450 pudelit, millest paljudesse huvilised veekindla markeriga oma häid soove säilitamiseks kirjutada said.”
Meeles mõlkumas Ain Kaalepi luuleread –
“Sõber, kui ehitad maja, siis tee talle suured aknad, et päikese selged kiired sisse neist paistmast ei lakkaks!” – said mu endagi Hiiumaa majale paarkümmend aastat tagasi sellised. Ühel suvel läksin pikemaks ajaks välismaale. Vastu allalastud aknakatteid paistnud suvepäikese kiired olid karmid, kuumus vallandas klaasi kogunenud pinged ja lõi selle mõraseks. Aken tuli ära vahetada. Vana pakett seisab senini kuuri all meenutusena, et klaas on küll ilus, kuid habras nagu merest ümbritsetud Hiiumaa tulevik.
*Soovitav kuulamine artikli lugemise järel – Olev Ehala laul Hando Runneli sõnadele “Kiigelaulukuuiku” esituses. https://youtu.be/o0L2PLb83Zk
Ajalooülevaate koostamisel on kasutatud avalikke allikaid: Hiiu Leht, Lääne Elu, err.ee, puhkaeestis.ee ja teised
