Kolmas nädal on poole peal. Nüüd oleme juba nii targad, et oskame sellele küsimusele üsna põhjalikult ja iseenda kogemustest (“tõenduspõhiselt” nagu see poliitikute kõnepruugis kõlab) lähtuvalt vastata.
See, millele järgnevas toetun, on eelkõige Hiiumaa gümnaasiumi õpilaste ja mõneti ka õpetajate vaade. Kõik järgnevad kaldkirjas toodud mõtted on tsitaadid õpilaste arvamustest. Algatuseks tsiteerin kolme õpilase hinnangut esimese koduõppe nädala lõpuks.
“Kodus õppida on teistmoodi. Mulle meeldib, et saan ise oma aega planeerida. Raskem on see, et õpetaja ei saa mind näost näkku õpetada, aga üldiselt olen rahul. Videotund oli väga kasulik, sain nii mõnegi asja rohkem selgeks. Oleneb küll päevast, aga enamasti teen kõik tööd/harjutused kohe ära ning siis läheb rohkem aega. Rohkem kui kolm/neli tundi ma päevas pole pidanud kulutama, reedeks oli näiteks kõik tehtud ja sain puhata. Natuke igatsen kooli ka ja rutiini. Väga meeldib see, kui õpetajad panevad nt pühapäeval nädala harjutused e-kooli ära, siis tean arvestada veidi rohkem.”
“Mulle meeldib koduõpe, Google classroomi on lihtne ja mugav kasutada ja videokõne abil on hea uut teemat õppida. Õppimise peale läheb parajalt aega, mitte liiga palju, aga ka mitte liiga vähe. Kuigi koolis on parem õppida, on õpetajad leidnud head moodused, kuidas distantsõppe ajal õppida.”
“Kodus õppida on tore ja huvitav. Ülesannete lahendamine võtab omajagu aega, kuid hea on see, et päevast tunniplaani on võimalik osaliselt ise muuta, tehes harjutusi meelepärases järjekorras. Päevaplaan on paindlikum ning soovi korral saab õppimise vahel igal ajal püsti tõusta ja ennast liigutada. Mulle meeldib väga koduõpe.”
Jah, sel aastal tuleb kevad teistmoodi ning ka koolis õppimine on hoopis teistsugune, “kodusem”, kui soovite. See on enamasti uus nii õpilaste kui õpetajate jaoks. Uus vähemasti selles, et see on hetkel ainuke võimalus ja seda ainsamat võimalust võimalikult tulemuslikult kasutama õpime kõik koos, nii õpetajad, õpilased kui õpilaste vanemad. Õpilaste nõu on vahel vägagi kasulik õpetaja jaoks:
“Paljud õpilased tunnevad, et koolis õppides oli koormus väiksem kui praegu. Õpetajad võiksid ise ülesanded, mis õpilastele annavad, läbi lahendada, et siis arvutada umbmäärane ajakulu, mis õpilasel kulub (õpetaja ja õpilase ajakulu ei ole kindlasti võrdne). Nii jõuavad õpilased lisaks õppimisele ka puhata ning perega aega veeta. Lisaks ei tasu õpetajatel kohe esimese hooga MA [mittearvestatud] e-kooli sisse panna, sest see lööb õpilasel motivatsiooni alla. Pigem, kui õpetaja näeb, et õpilane on pingutanud, tuleks seda arvestada (nt saadetud kodutöö on valesti või poolik teadmiste puudumise tõttu, siis ikkagi seda tööd arvestada, aga lisada õpilasele juurde kommentaar, kuidas või kust abi saaks või mis valesti läks. Tean, et see muudab õpetajate töö raskemaks, aga võibolla lisaks õpilasele rohkem motivatsiooni).”
Kui neid kui ka allpool olevaid tsiteeringuid loed, saad tõesti aru, et noored küll, aga küpsed küllalt, et oma õpetajatele nõu anda. E-õppel on õpilaste tagasiside õpetaja jaoks olulisemgi kui see, mida koolis õpetatud on. Sestap esitasime teise nädala lõpul õpilastele rea küsimusi.
Mida leidsime?
* Kolmveerandil vastanutest on kasutada arvuti, mida ta ei pea teistega jagama
* Enamus ülejäänuist jagavad arvutit kas veel ühe õppijaga või siis oma vanematega. Kel jagamisega probleeme, pöörduge kooli poole. Saame aidata.
* 95% õpilasi on varustatud vajaliku tarkvaraga (kui miskit puudu, saab alati abi kooli IT-juhilt)
* 70% õpilastest kasutab internetiühendust, mille kiirus võimaldab koolitöid teha probleemideta, vaid 1% kurdab, et internet on ebanormaalselt aeglane
* Kui koolis käies oli õpilaste arvamuse järgi 80 protsenti neid, kes hindasid koormuse keskmiseks ja 15 protsenti kõrgeks, siis koduõppel on need näitajad vastavalt 42 protsenti ja 55 protsenti. Seega koormus on oluliselt tõusnud.
Mis on hästi
Eelkõige ja vaatamata sellele, et nii õpilased kui õpetajad pidid sellisesse ellu sukelduma väga lühikese etteteatamisega (praktiliselt üks koolipäev ja nädalavahetus), selgub, et nii õppijad kui õpetajad on väga hästi toime tulnud. Õpilased on õpetajatega rahul:
“Õpetajad annavad endast parima ja see motiveerib mindki.”
“Õpetajad vastavad kiiresti saadetud töödele.”
“Õpetajad on leidnud lahendused, kuidas läbi viia õppetööd ja olla efektiivne.”
“Kiidan õpetajaid suure töö ja vaeva eest, mis nad meie nimel näevad. Eriolukorraga pole kerge toime tulla, aga meie õpetajad pingutavad ning arenevad iga päevaga. Aitäh!”
Kas kõigega ollakse rahul?
“Võiks kodutööde mahukust vähendada, sest kodus on raske õppida erinevalt koolist. Pean ka õppimise kõrvalt oma nooremat venda aitama ja see kõik väsitab mind väga palju.”
“Iseseisvalt õppides võiks koormus olla veidi väiksem. Ei ole normaalne, et ise õppides peame ikkagi sama kiiresti asjadest aru saama ja neid õppima kui koolis käies.”
Ja siia juurde üks rahulolematuse musternäidis:
“Miski pole hästi – ei saa koolis käia!”
Ja oma lühikese ülevaate lõpetuseks toon veel kahe õpilase arvamused:
“Alustuseks soovin ma tänada kõiki õpetajaid ja juhtkonda selle eest, et meie e-õpe kulgeb üsna sujuvalt. Minu arvates näevad õpetajad hetkel kurja vaeva, et välja mõelda parimaid lahendusi, aga praktiliselt keegi ei pööra sellele tähelepanu. Ma leian, et see on vale. Tahan kõiki õpetajaid tunnustada ja kiita selle eest, et nad on meie jaoks olemas ning loovad meie jaoks parimad võimalikud tingimused parimal viisil.”
“Kõik on hästi kuni me terved oleme.”
Jääb üle vaid nõustuda ja soovida kõigile kannatlikku meelt, sõbralikku suhtlust ja head tervist! ÜKSKORD SEE LÕPEB NIIKUINII!
Ivo Eesmaa
Hiiumaa gümnaasiumi direktor
