Connect with us

Uudised

Oluline jälg Hiiumaa mereajaloos

erakogu
150 aastat tagasi, 5. novembril sündis Reigi kihelkonnas Kaleste külas tulevane laevaehitaja, kapten ja laevandustegelane Gustav Teng.
Gustav sündis oma vanemate, mõisa karjamehe Tõnise ja tema naise Kreeda neljanda pojana.
Koolihariduse andis tollane Kõpu külakool. Kui kael kandma hakkas, algas teenistus külameeste purje­laevadel küttepuude veol Hiiu randade ja Tallinna vahel. Kokkuhoidliku ja ette­võtliku noormehena hakkas ta oma säästetud palgarahaga ise põletuspuid ostma ja viis neid koos teistega Tallinna, makstes laevas veoraha. Kui rahakott juba lubas, ostis ta omale põhjarannikult kaljase Alvine, hiljem soetas Loviisa – ikka selleks, et laiendada halupuude vedu.
1891. aasta tormi tõttu tekkis saarel palju metsamurdu. Gustav tegi kohalike mõisnikega lepingud, sai raiumise ja veo enda kätte, laiendades oma äri. Tagasiteel aga tõid tema laevad Tallinnast kaupu Hiiumaa kaupmeestele.
1893. aastal alustas ta laeva­ehitusega kodurandades. Esimene oli Sigtuna 1983. aastal, seejärel Salme. Sigtuna põhitööks oli liiprite vedu Riiga raudtee ehituseks ja tagasiteel tõi see villa Kärdla kalevivabrikule.
1896. aastal asutas Gustav Teng oma laevaehitusette­võtte. Mõned aastad hiljem ostis ta koos saarlase Teäriga*
ja kuulsa Kihnu Jõnniga (Enn Uuetoa) parklaeva Lilly, mis enne seda kuulus tulevasele admiralile Johannes Pitkale.
Gustav Teng oli osanik mitmetes saarlaste ostetud parklaevades ja koos Kärdla paruniga omas purjelaeva Adam.
20. sajandi algul ehitas ta juba kolmemastilisi purjelaevu: Immameeli, mille ta ostis Lätist ja ehitas lõpuni, 1902. Aliide, 1904. Ada ja 1908. Meeta. Kõikide tema laevade ehitusmeister oli kohalik mees Paavel Pihel.
1905. aastal sooritas Gustav Teng Riias eksternina eksamid ja sai kaptenidiplomi.
Maailmas läks ärevaks ja oma mõju hakkas avaldama, sh ka merendusele, lähenev maailmasõda. Teng viis oma laevad Põhja-Jäämerele Murmanski, kus tegutses edukalt juba alates 1909. aastast vedudel Inglismaa, Murmanski ja Peterburi vahel. Igal aastal üks reis – kevadel sool Inglismaalt Murmanski, seejärel kala Murmanskist Peterburi jne.
Laev Adam jäi Taani ja müüdi hiljem ära. 1915. aastal vedasid Tengi laevad alanud sõja tingimustes Murmanski raudtee ehituseks metsamaterjali, 1916 suundusid Meeta ja Aliide laualastiga Inglismaale, kuid mõlemad lasti põhja, Meeta Inglismaa läänerannikul, Aliide Inglise kanalis. Meeskonnad õnneks pääsesid.
Ada oli Vene valitsuse käsutuses kuni 1917. aastani ja vedas veel 1918-1919 kala Norrast Arhangelskisse.
Sõja ajal ehitas Teng Emilie. Pärast sõja lõppu tõstis ta üles Kõrgessaare sadamas uppunud lätlaste Erika, tegi korda ja pani sõitma Alma nime all.
1920. aastal sai Gustav Teng kätte kindlustusraha hukkunud Meeta eest ja ehitas 1921. aastal purje­laeva Dione, mida peeti omal ajal Eesti ilusaimaks purje­laevaks. Dione hakkas Tengi juhtimise all sõitma Taani vahet. Muuseas, Dionest on päris palju juttu ka 2016. aastal ilmunud Pühalepa mereajaloo kogumikus “Merele elatud aastad”, sest see laev on olnud oluline alus paljude Hiiumaa meeste meremeheteel.
1930. aasta sügisel tormise merega kaotas laev osa tekilaadungist ja pidi lõpuks veel Hor Tensi sadamas teisele laevale peale triivima. Vana kapten Teng ärritus, tundis end halvasti ja kukkus kokku laeva roolikambris, kust loots ta leidis. Mehed aitasid haige kapteni kajutisse puhkama, kus ta ka igaveseks uinus. See juhtus Kopenhaageni reidil 18. septembril 1930. Auväärt kapten toodi kodu­saarele ja sängitati maamulda Kõpu kalmistul. Tema hauda ehib mustast marmorist hauasammas.
Koos abikaasa Ann Tengiga jäid teda leinama viieteistkümnest lapsest seitse poega ja neli tütart. Väärib märkimist, et Gustav Tengi neljast pojast, Jakobist, Johannesest, Richardist ja Augustist, said kaugesõidu­kaptenid. Kokku ehitasid või ostsid isa ja pojad 13 laeva.
ENDEL LEPISTO,
harrastusmereloolane

Kasutatud kirjandus: Evald Past “Mereteedelt” Tallinn 1940, Riho Saard “Mägipe ja Suurepsi. Kõpu poolsaare taevased külad” 2007, “Mereleksikon”
Tallinn 1996.

*Jaen Teär (24. märts 1854–16. juuni 1925) oli Saare­maa meremees, suurim laevaomanik ja Vilsandi päästejaama ülem.

Veel lugemist:

Uudised

Kõrgessaares 30. aprillil avatava käsitöökaupluse avanud neli naist tahavad enda sõnul poe avamisega järgi uurida, kas Viskoosa on ikka nii arenev koht nagu väidetakse. ...

Digileht

Hiiu Leht 26. aprillil Neli naist avavad Viskoosas poe Osa Käina ajaloost sai kaante vahele Kevadist ürdikuningat tuleb tikutulega otsida Maarjakask astub kadakale kannule...

Uudised

Kolmapäeval  Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis tuvastatud rannikureostuse eemaldamiseks korraldab Hiiumaa vald talgud. Vabatahtlikud on oodatud appi reedel,...

Uudised

Hiiu Lehe toimetuse poole pöörduti küsimusega, miks saeti Käina lähedal elektriliinide alt maha isegi kadakad, ometigi ei kasva ju kadakas kunagi nii kõrgeks, et...