Olude sunnil erinevais Euroopa paigus õppivad noored Ukraina muusikud ütlevad, et Hiiumaa Homecomingu talvine festival on nende jaoks
võimalus olla üle pika aja jälle omade seas.
Mööduva aasta kõige pöördelisem päev oli ukrainlaste jaoks kahtlemata 24. veebruar. Reedesel kontserdil esinejad mäletavad seda kõik detailselt. Elina Kulak ja Luciia Koval ütlesid, et polnud selle päeva eel üldse liialt murelikud. Elina ei jälginud poliitikauudiseid üldse. Sõja alguse ööl oli ta just mõned tunnid enne rünnakut Kiievi lennujaamale saatnud sealt reisile oma poiss-sõbra. Itaaliasse. Nüüd õpib Elina ise Itaalias, aga mitte omal soovil, vaid olude sunnil. Sõja algul viibis ta Dnipros, kust põgenes üks hetk Poola ja sealt edasi leidis õppimisvõimaluse Itaalias. Poiss-sõber leidis elu- ja töökoha Norras.
Luciia veetis esimese sõjanädala kotermaja keldris ühes väikses külas Kiievi lähedal. Algul arvas ta, nagu paljud teised, et see kõik lõppeb kiiresti. Nädala möödudes aga tekkis veendumus, et tuleb põgeneda. Algul läks ta Moldovasse, seal hakkas otsima võimalusi, kuhu õppima minna. „See oli natuke nagu moodne muinasjutt, kus suurt rolli mängis Facebook,“ rääkis tudeng, kes nüüd õpib Austrias.
