Eesti graafika paremiku näitus toob meieni eri põlvkondade tegijaid, kokku 23 graafikut, nende hulgas rahvusvahelise mõõtme andmiseks kaks graafikut Ahvenamaalt. Nimelt on seitsme suurema Läänemere saare kunstnikud viljakat koostööd teinud juba aastakümneid.
Graafika on see kunst, mida baltisakslased oma välisreisidelt kõige rohkem kodumaale kaasa tõid ja mida kodukanti jäädvustades harrastasid. Reisilt toodud graafilisi lehti ei pandud pastorimaja seinale pleekima, vaid lapati vaatamiseks nahkkaantega albumist, mille lehitsemiseks istuti mõnusas tugitoolis. Meie küll vaatame kunsti uue aja kombel klaasi taha raamituna seinalt, aga näituse kujundaja on teatavasti teatrikunstnik Maret Kukkur. Ta on toonud pastoraati pottide viisi palme ja kujundanud mõisaajale kohase interjööri, kus istumiskohti leides piltide vaatamine on võimalikult ajastutruuks tehtud. Graafika loob veel ühe metafüüsiline silla mineviku ja oleviku vahel, avades külastajatele nüüdisaegset eesti graafikakunsti läbi erinevate kunstnike mitmekesise loomingu. Pastoraadis kõndides saate kogeda veel üht tajuvälja, kui panete tähele, et vahepeal on maja toad saanud uue põranda, mis on loodis. „Katsetame ja vaatame, kas ongi vaja kõike päris uueks teha,” selgitab Maret.
Kiita tuleb näituse vaatajasõbralikkust, sest autorite nimed põrandal on suurte tähtedega kirjutatud, et muuta külastuskogemus veel mugavamaks. Näituse avamisel musitseeris Rainer Jancis, luues mõtlikult kaasaegse helikõla.
„Siin esindatud graafikutele andsime ajalooline tausta edasi, aga see ei olnud mõeldud piiranguna,” selgitas näituse kuraator Kalli Sein. „Eesmärk on saada ülevaade viisidest ja tehnikatest, mida tänapäeval on võimalik graafikas teha.” Kuraatorikäigud näitusele täpsustuvad juuli teises pooles. „Tahaksime näidata maja eri kellaaegadel – nii augusti pimedal ajal valgustusega kui ka hommikusi vaateid, kui päike toad kauniks kuldab.”
„Suvisel ajal on Hiiumaal nii palju sagimist, et väga on vaja kohta, kus vaikuses mõtiskleda,” soovitas Maret Kukkur. Reigi pastoraat on selleks hea paik.
Mõtiskluse süvendamiseks on soovitus minna üle tee Reigi kirikusse, kus Tüüne ja Urmo Vaikla on loonud installatsiooni PUHASTUMINE. Selleks on kiriku eeskojas rippumas sada värsket saunavihta, mis on tehtud õigel ajal peale jaanipäeva vana kuu ajal. „Saun on meile ju teatavasti püha koht,” selgitas Tüüne Vaikla. “Uus saun tuli teha vana sauna kohale, et kohavaim ei hääbuks. Isegi kui ise sauna ei läinud, siis samal ajal tööd teha ei tohtinud. Kirik ja saun on täitnud sama funktsiooni tähistades elu algust ja lõppu. „Hea, et õpetaja Kristjan Simson tuli kaasa meie mõttega,” tänab Tüüne Vaikla kirikut.
Reigi kiriku eeskojas on rippumas sada värsket kasevihta | Reet Kokovkin
Mitu põlvkonda Rinnesid
Mitme põlve Rinnedest-kirikuõpetajatest on Reiki ja kogu Hiiumaale, et mitte öelda kogu Eestisse jäänud sügavad jäljed. Esimesena saabus Hiiumaale 1813. aastal Järvamaalt Peetri külast Wilhelm Friedrich Rinne (1783–1863), kes asus teenima Reigi kihelkonda kirikuõpetajana, elukohaks Reigi Pastoraat. Tal oli kaksteist last. Ta elas siin kogu edasise elu ja kohalikud kutsusid teda ‘Me Va Rinneks’, nagu teadis näituse avamisel rääkida kuraator Maret Kukkur.
Tema poeg Gustav Felix Rinne (1831–1895), samuti Reigi koguduse kirikuõpetaja, korraldas 1867. aastal Hiiumaa esimese laulupüha, kus kõlas “Hioma ehk issamaa laul”, millest omakorda on välja kasvanud tänane Eesti hümn. Võib ju vaielda, kas Jannsen sai tulevase Eesti hümni sõnade kirjutamisel eeskuju Rinne laulu sõnadest või mitte – meie seda tegema ei hakka, sest teame kindlasti, et Rinne meie oma laulu sõnad Hiiumaa pinnal esimesena kirjutas.
Immanuel Rinne (1854–1914), kes oli Gustavi vennapoeg, vana Rinne pojapoeg, saabus samuti Hiiumaale 1879. aastal Reigi kirikuõpetajaks, samal ajal üks tema vendadest Richard Rinne oli Emmaste Immanueli koguduse õpetaja. Ka Immanuel Rinne sai omaks, sest asutas pastoraadis esimese avaliku raamatukogu.
Rinnede suguvõsa tee Hiiumaale ei ole rohtunud. Viimati külastas pastoraati 2021. aastal Thomas Rinne. Tema esivanemad on siin sündinud ja surnud. Thomas on Hollandis tuntud kohtupsühhiaater, tema enda sõnade järgi ei erine see amet oluliselt esivanemate omast. Eestis olles käivad suguvõsa liikmed alati Järvamaal ja Hiiumaal Reigis pastoraadis, kirikus ja surnuaial.
Reigi pastoraadi näitusel osalevad autorid:
Viive Noor, Silver Vahtre, Jüri Kass, Urmas Viik, Maria-Kristiina Ulas, Kadri Toom, Lilli-Krõõt Repnau, Ülle Marks, Katariin Mudist, Britta Benno, Ragne Hoog, Toomas Kuusing, Veiko Tammjärv, Krõõt Kukkur, Jüri Mildeberg, Katri Smitt, Regina-Mareta Soonsein, Kadi Kurema, Liisa Kruusmärgi, Ott Kadarik, Raul Keller – Eestist, Edward Johansson ja Minna Öberg Ahvenamaalt.
Installatsioon Reigi kirikus PUHASTUMINE.
Näituse peakuraator ja kontseptsiooni ning kujunduse autor: Maret Kukkur
Kunstiosa kuraator: Kalli Sein, graafika-konsultant ja osaleja Urmas Viik
Plakati disain ja trükk: Edward Johansson, AHVALAND, Ahvenamaa
Näitust toetavad Hiiumaa vald ja Eesti Kultuurkapital. Näitus on avatud 1. juuli – 22. augustini T–P 12–17, E suletud. Pilet 5, sooduspilet 3 eurot, lapsed tasuta.
