2016. aasta politseitöö statistikat iseloomustavad hästi 1. jaanuari esimestel tundidel häirekeskusele laekunud abipalved Hiiumaalt. Kaklused Kärdla kahes meelelahutusasutuses ja kaks keerulist olukorda kodudes, kus olukordi prooviti lahendada füüsilise vägivallaga. Tühjast tõuseb tüli väga harva ja kahjuks läbib neid juhtumeid üks sarnane joon – mängus on tarvitatud alkohol, mille mõju all vägivallateod on aset leidnud.
Kuigi tervikuna on vägivallakuritegude arv samal tasemel eelmise aastaga, on aastate lõikes kasvamas lähisuhtevägivalla juhtumite arv. Eelmisel aastal vajati politsei abi ja sekkumist 52 korral, mida on üle kahe korra enam kui 2015. aastal.
Sisimas tunnen, et see kasvutrend jätkub ja selle mõjud, sh lastele, kes vägivaldses keskkonnas kasvavad, on väga sügav. See on oluline probleem, millega tuleb tegeleda. Peresisene vägivald ei ole seotud stereotüübiga, et see juhtub vaid peredes, mis pole majanduslikult heal järjel või on sotsiaalsete probleemide küüsis. Probleem on laiem ja haarab märksa laiemat hulka ühiskonnast, kui me esmapilgul arvata oskame.
Samas on mul hea meel tõdeda, et politsei koos omavalitsuste, ohvriabi ja varjupaigateenuse pakkujaga on loonud maakonnas toimiva võrgustiku, tagamaks, et nendes juhtumites kannatanud ei jääks oma murega üksi ja saaksid vajalikku abi.
Oluline on see, et abivajajad julgeksid probleemist teatada ja abi otsida. See tähendab, et me peame kõik oskama märgata ja reageerida. Vägivallaohvril endal ei pruugi ise olla julgust, et juhtunust teavitada, seepärast märgakem oma lähedasi, naabreid ja kogukonnaliikmeid!
Kuigi eelmisel aastal registreeris politsei maakonnas vaid neli inimkannatanutega liiklusõnnetust, osutavad politsei liiklusjärelevalve tulemused ohtudele, mis teedel valitsevad. Liikluse ohutaseme hindamiseks ei pea olema politseinik või tegema liiklusjärelevalvet. Piisab sellest, kui märgata mahasõidetud liiklusmärke või nädalavahetuse järgselt mahajäetud sõidukit otsapidi maanteekraavis. Tõsiseks märgiks sellest, et liikluses on midagi valesti, on ka agressiivse sõidustiiliga juhid. Meil on kahtlemata vaja veel pingutada selleks, et liikluses oleks rahulikum ja turvalisem.
Liiklusohtlike juhtide puhul on tavaline see, et neil puudub juhtimisõigus või nad juhivad sõidukit alkoholijoobes. Halvemal juhul ei pea nad väga lugu ka turvavöö kinnitamisest. Selliste inimeste tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse ja seal tõsiselt viga saada, on oluliselt suurem.
Eelmisel aastal eemaldasid politseinikud Hiiumaal liiklusest 96 juhti, kellest 24 ei omanud juhiluba ja 72 olid tarvitanud alkoholi. Kui palju on neid, keda politsei ei jõudnud liiklusest eemaldada, ei tea täpselt keegi. Fakt on see, et need numbrid on suured ja näitavad seda, et politsei peab liikluses toimuval jätkuvalt pilku peal hoidma.
Seadus võimaldab nüüd arestida ja konfiskeerida sõiduki, millega rikkumise toime pannud joobes või juhtimisõiguseta juht liikles. Mullu 29. detsembriks oli meil üks sõiduk rikkujalt juba konfiskeeritud.
Eelmisel aastal pöörasime suuremat tähelepanu veeohutusele, mis probleemina tõstatus 2015. aastal MTÜ Kodukant Hiiumaaga alanud koostöö põhjal. 2016. aasta sügisel avaldati Saar-Poll OÜ uuring, milles leidis kinnitust külakoosolekutel kogetu – uuringu kohaselt nähakse Hiiumaa kogukonnas peamise ohuallikana uppumisohtu. Sellega seoses meenuvad kohe eelmisest aastast
28. jaanuaril Emmaste lähistel jääpangale jäänud nelja mehe pääsemine ning kolme noormehe pääsemine 7. augustil Heinlaiu lähedal.
Veeohutusalases ennetustöös on meile suureks abiks olnud Hiiumaa päästeametnikud ja MTÜ Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts, mis on oma tegevusi laiendamas üle kogu maakonna.
Aare Allik
Kärdla politseijaoskonna juht
