Peep Lillemägi
Tuuli Tammla Sellest, et tegu on saare ühe suurema toidu- ning kultuuritraditsiooni peoga, annab märku näiteks fakt, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul liigitas Postimehe reisilisa Lestafesti seitsme sündmuse sekka, mida riigi juubeliaasta puhul kindlasti külastama peaks.
“Tegu on unikaalse kalapüüki ja -traditsioone edendava festivaliga, mille fookuses on 100 eesti rahva kalapüügi ja -söögi traditsiooni, mis väärivad mäletamist ja tegemist. Erinevad töötoad kutsuvad huvilisi kala püüdma, võrgust välja võtma, puhastama ning säilitama. Proovida saab ka erinevate kalatoitude tegemist,” kirjutas ajaleht Eesti suurel sünnipäeval hiidlaste rõõmuks ja teistele suviseks reisisoovituseks.
Kohalik leht on Lestafesti kirjeldamisel olnud praktilisem: “Nagu ikka, hakkas kalapidu kalurite jaoks pihta juba eelmisel õhtul, kui merre viidi lestapüügivõrgud ja jäädi lootma parimat noosi. Öine äike muutis küll saagiprognoosi väiksemaks, kuid päris ilma lestata ei jäänud keegi. Hommikuse päikesetõusuga saabunud paatkondi võttis vastu Valdek Elmi imeline karmoškamuusika ja hulk huvilisi. Noorte kohtunike valvsa silma all võeti saak võrkudest…” kirjeldas Hiiu Leht kaheksa aastat tagasi toonase kalapeo sissejuhatust.
Lestafestil on olnud oma osa Kõrgessaare sadama hoidmisel ja korrastamisel. MTÜ Kõrgessaare sadam juhatuse liige Priit Post rääkis Hiiu Lehele aastal 2013, kui renoveerimise üks etapp oli just valminud, et kui sadam oleks veel paar aastat remontimata seisnud, oleks see tormides lihtsalt hävinud. Taastamiseks sai MTÜ kolmel korral toetust Euroopa kalandusfondist ja tööde raames valmis muuhulgas korralik kai, kuhu viidi vesi ja elekter. Sadama korrastatud väravahoones tegutseb teist aastat Kõrgessaare Sadamakohvik.
Aastal 2015 oli Lestafesti toimumine küsimärgi all. Selle asendajana korraldati Kärdla sadamas Hiiu Toidu Päev. Siis oli ehmatust ning arutamist, et Kõrgessaare piirkonnast on taas üks asi kadumas, kuid õnneks jätkus festivali järjepidevus järgmisel aastal, mil Eesti toidutraditsiooni tutvustavad piirkonna-aastad just Hiiumaalt alguse said.
Rahvale on lestakalale pühendatud pidu suve lõpus olnud väga meele järele. Esimese koroona-aasta sügisel 2020, mil piirangud mõneks ajaks leebusid, oli see suve suurim sündmus Hiiumaal, kus loeti kokku üle 4000 külastaja. Üks põhjuseid on see, et esinejate valik on läbi aastate olnud esinduslik ja ulatunud Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist Ivo Linna ning Smilersini.
“Lesta võib võrku tulla ka muul ajal, aga just siis, kui kalad terve suve toitunud ja rasva kogunud, on nad parajalt paksud. Siis see hooaeg on,” rääkis Kõrgessaare kalur Janos Rappu. “Püük sõltub tuule suunast, mõne tuulega on saagilootust rohkem, kõva tuulega jällegi merele minna ei saa. Hiiumaal on ümber saare ikka mõni paik, kus lesta tuleb, vahest jagub ikka ka Kõrgessaare sadamast merele minevatele paatidele,” lisas ta.
Nii võib augustikuine kalapidu Hiiumaal loodetavasti jätkuda. Kõrgessaare osavalla vanem Niels-Peter Rattiste ütles Suvelehele, et peab oluliseks kohaliku kalapüügi ja toidutraditsiooni hoidmist ja väärtustamist ning nimelt seda juba sellel nädalavahetusel Kõrgessaare sadamas taas toimuv Lestafest teeb.
LESTAFEST KAVA
R, 12.08
17.00-19.00 Kõrgessaare sadamas registreerimine Lestafesti lestapüügivõistlusele
L, 13.08
12.00 Avamine
12.15 Saarlaste tantsutervitus
Segarühm RUMMAJA, Lümanda, Lääne-Saaremaa. Juhendaja Ulvi Põld.
13.15 Kalapüügivõistluste kokkuvõtete tegemine, parimate autasustamine
14.00 Lestafileerimise võistlus
12.00–17.00 – erinevad töötoad, kalalaat jne.
15.00 LestaKunni võistlus
12.00–16.00 Kalatoitude töötuba – Hanno Kask
12.00–18.00 Avatud lasteala
Laval astuvad üles:
16.00 Anne Velli
18.00 Ines & Bänd
20.00 Ivo Linna ja ansambel Supernova
Päevajuht Arno Kuusk
