Aeliita Sinijärv otsis ja leidis sotsiaalmeedia kaudu oma venna elupäästjad. “Minu vennal on nüüd teine sünnipäev, 14. oktoober 2018,” teatas Sinijärv. Hiiu Lehele ütles ta, et sai elupäästjate nimed üsna kiiresti teada, need olid Pille Kristal ja Ennu Vander.
Sinijärv, kes eile oli koolitusel, ei olnud veel jõudnud nendega ühendust võtta. Ta ütles, et nad mõlemad on kangelased ja ta otsib nad kindlasti üles, et neid tänada. “Arvan, et maalin neile tänutäheks meremaali, et kasvõi tagasihoidlikul moelgi oma tänulikkust väljendada,” ütles kunstiga tegelev Sinijärv.
Aeliita rääkis, et ta vend Valdek Sinijärv oli läinud 14. oktoobril Lehtma sadamasse kai peale ridvaga räime püüdma. Ilm oli tuulevaikne ja kala näkkas hästi. Seda, mis edasi juhtus, kirjeldas ta nii: “ Samas kai peal olid ka üks naine ja mees, kes samuti samal eesmärgil olid sinna tulnud. Minu vend oli juba palju kala püüdnud ja nähes kalastajaid, kutsus ta nad enda juurde kalastama, kuna kala näkkas selle koha peal kõige paremini. Vennas otsustas, et püüab veel paar kala ja lahkub sadamast, kuid õngeridva ots murdus ja kukkus merre. Ta üritas allesjäänud püügivahendiga ridva otsa veest kätte saada, kuid vee kohale kummardades kaotas tasakaalu ja kukkus kai pealt merre. Vend tundis, kuidas riided, mis olid takistuseks edasiujumisel, hakkasid teda põhja tõmbama. Vesi oli külm ja jõud hakkas raugema.
Need kaks kalastajat nägid seda kõike pealt ja jooksid kohe abi osutama. Naine tõi köie ja viskas vette, et aidata veesolijat välja tõmmata, kuid tema jõud ei käinud üle ja köis libises vette. Vennas, kes on hea ujuja, üritas mööda kai äärt edasi ujuda, lootes leida redelit, et välja ronida. Kuna vesi oli külm ja riided seljas rasked, hakkas kaduma ka lootus sealt eluga pääseda. Lõpuks siiski märkas vend kai küljes olevat redelit, millest üritas kinni haarata. Kuid veetase oli nii madal, et redelipulgast, mis oli väga kõrgel, kinni haarata oli suur katsumus. Vennas jutustas mulle, kuidas meesterahvas ronis redeli peale ja üritas minu vennast kinni haarata. Mitu katset olid juba ebaõnnestunud, kuid lõpuks kõiki oma viimaseid jõuvarusid kokku võttes sai vennas redeli alumisest pulgast kinni. Redelil olev mees haaras mu venna vettinud kapuutsist kinni ja tiris ta veest välja.
Kaile jõudes jooksid need kaks vahvat elupäästjat kohe oma autost fliistekki tooma ja aitasid tal märjad riided seljast võtta. Venna ihu oli külmast kange. Kuna kogu vahejuhtum oli nii šokeeriv, siis tol hetkel ei tulnud mu vend selle pealegi, et küsida oma elupäästjate nimesid. Vend tänas ja lahkus sõbra autoga, kes oli talle järele tulnud. Mees, kes mu venna veest välja tõmbas, oli nii tagasihoidlik ja mainis tänusõnu kuuldes vaid, et iga inimene oleks samamoodi käitunud. Sooviksin isiklikult tänada neid kangelasi, kes mu venna elu päästsid.”
