Lähisuhtevägivalla teemad võeti luubi alla Hiiumaa vallavalitsuses toimunud Läänemaa Naiste tugivõrgustiku kohtumisel, kus osalesid politsei, prokuratuuri, kriminaalhoolduse, ohvriabi, lastekaitse, sotsiaaltöö, tervishoiu ja haridusasutuste spetsialistid. Just Läänemaa Naiste Tugikeskus on üks koht, kuhu kannatanud pöörduvad.
Erinevad küljed
Võrgustiku kohtumisel jagati lisaks statistilistele numbritele ka kogemuslugusid, nõuandeid ja arutleti kitsaskohtade üle.
Näiteks viitas 27aastase kogemusega politsei vanemuurija Kalli Samorodni, et lähisuhtevägivalla puhul on sageli olukorda segatud ka alkohol. „Mind paneb ikka imestama, kui jõuetud me oleme sõltuvusprobleemide ees,“ rääkis ta. Eriti aga nörritas uurijat see, et järjest enam kasutavad vanemad lapsi justkui kättemaksuks omavaheliste suhete klaarimisel, taipamata, kuidas see lastele mõjub.
Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm aga tõdes, et kohati on vaimne vägivald hullem kui füüsiline, sest vaimse vägivalla puhul on keerulisem olukorda mõista ja tõendeid leida. Vaimse vägivalla ohvrid tunnevad sageli häbi. „Kui inimene saab üle „mida teised minust arvavad“ mentaliteedist, läheb elu palju lihtsamaks,“ leidis kogenud haiglajuht rohtu.
Saarte ohvriabi töötaja Meelis Juhandi rääkis, et kuigi lähisuhtevägivalla teemale lähenemine on juba paarkümmend aastat pildil – just nii kaua aega tagasi loodi esimene eraldi juhend politseitöös – ei ole ikkagi päris hästi inimestel teada, kuidas käituda. „Kuidas sekkumine käib?
Kelle oma see juhtum on?“ küsis ta retoorilised küsimused, viidates kitsaskohale, et ametkondades pole sekkumise plaan päris üheselt kokku lepitud.
Kohtumisel kerkis aga ikka ja jälle üles küsimus, miks on meie ühiskonnas nii palju vägivalda – miks vägivallatsejad vägivallatsevad ja miks ohvrid lähevad vägivallatseja juurde tagasi. Neile küsimustele püüdis vastust anda gestaltpsühhoterapeut Mirjam Püvi. Ta selgitas võrgustiku liikmetele trauma ja kiindumussuhte olemust.
Võrgustik oluline
Kohtumise kokkukutsujaks oli MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus, kes osutab riiklikku teenust Lääne- ja Hiiumaal.
Tugikeskuse esindaja Leili Mutso rõõmustas, et osalejaid oli nii palju. „Teema on tõsine, aga abivõimalused on olemas. Teema puudutab kõiki ja koostöö ning info abivõimaluste kohta on väga oluline,“ sedastas ta.
„Sellised kohtumised koostööpartneritena on ääretult olulised,“ arvas ka Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp, leides, et praegu toimib koostöövõrgustik tõrgeteta ja sundimatult 24/7.
Ta lisas, et ükski ametkond ei ole võimeline lahendama lähisuhtevägivalla juhtumeid üksinda, paraku pole nendes juhtumites tihti ka kiireid lahendusi. Ta pani kõigile hiidlastele südamele julget märkamist ja teavitamist.
„Sellel aastal on pöördunud meie poole Hiiumaalt 11 naist, kes on saanud ja saavad ka edasi psühhosotsiaalset nõustamist,“ rääkis Mutso. „Neist kolm naist saavad abi meie psühhoterapeudilt, kolm saavad juriidilist abi ja kaks naist on vajanud sel aastal majutust.“
Mutso sõnul on võrreldes eelmiste aastatega olnud tugikeskuse poole pöördumisi veidi vähem, aga probleemid on siiski väga tõsised ja naised vajavad jätkuvalt tuge. „Eriti oluline on see, et järjest rohkem nähakse ja saadakse aru, et lapsed ei tohiks olla vägivaldses keskkonnas ja kui see on juhtunud, siis nemad vajavad samuti tuge, et vägivallamuster ei korduks nende edasises elus,“ märkis Mutso.
Kui Naiste Tugikeskuse poole pöörduvad üldjuhul naised, siis Kärdla politseijaoskonna juhi Moonika Raudsepa sõnul on ligi 30% viie viimase aasta ohvritest mehed.
„Statistikas on näha meeste vägivalla ohvriks langemise tõusu,“ ütles Raudsepp. „Selle põhjuseks on see, et mehed on muutunud julgemaks ja tunnistavad, et nad on ohvrid.“
Hiiumaa viimaste aastate statistika näitab, et 45% juhtudest toimub lähisuhtevägivald elukaaslaste või abikaasade vahel, 19% juhtude puhul on vägivallatsejaks ema või isa, 16% endine elukaaslane, 9% laps, 5% vend või õde ja 6% muu sugulane või on seos teadmata. 45% politseile teatatud juhtumitest on psüühiline väärkohtlemine, 26% on füüsiline ja 29% puhul on tegemist kombineeritud vägivallaga. 17% juhtumeid on lõppenud kannatanu jaoks tervisekahjustusega.
Kui keegi näeb pealt lähisuhtevägivalda, siis tuleb helistada 112. Lähisuhtevägivalt vajab kohest sekkumist ehk Häirekeskus saadab välja patrulli. Kui kellelgi on kahtlus, et peres toimub lähisuhtevägivald või leiab sellele viitavaid märke, siis on mõistlik võtta ühendust piirkonnapolitseinikuga või pöörduda lähimasse politseijaoskonda.